Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse õpiränded

Õpiränded toimuvad Euroopa Liidu programmi Erasmus+ toel.

Page 8 of 15

Füsioterapeutide õpiränne Hispaaniasse, Valladolidi

Füsioterapeutidena Astangul on meie üheks ülesandeks toetada õppijaid ja kliente neile meelepärase sportliku tegevuse leidmisel, et tagada võimalikult hea füüsiline ja vaimne tervis.

Õpirände eesmärgiks on saada praktilisi näpunäiteid kuidas paremini kaasata psüühikahäiretega inimesed regulaarsesse sportlikesse tegevustesse. Meie soov on õppida INTRASe headest praktikatest ja vahetada kogemusi.

1. Päev

Äratus 4.45 varahommikul, Harjumaal on kevadest saanud talv…aga meie võtame suuna Hispaaniasse. Meid ootas ees pikk reisipäev, marsruudil: TALLINN-MÜNHEN-MADRID-VALLADOLID.

Hommikune kohv Tallinna Lennujaamas äratas meid üles, olime reisiks valmis.

Kuna eeltöö reisi planeerimise osas oli väga hästi tehtud Mariti poolt ja lisainfot transpordi osas saime ka Kerlilt siis sujus edasine reis kui õlitatult.

Pikem vahepeatus oli Münheni lennujaamas, kus veetsime kokku kolm tundi.

Tegime aega parajaks ja valmistusime päikeseliseks Hispaaniaks.

Münhenist Madridi jõudsime pärastlõunal, oodatust pool tundi varem, sest tuul oli tagant. Ostsime lennujaamast rongipiletid ja jätkasime reisi Valladolidi poole.

Umbes kella poole kuueks õhtul jõudsime kohale. Meid tervitas mõnus päikesepaiste ja soe kevadõhk. Meie hotell asub rongijaamast umbes 800m kaugusel ja tänu google mapsile leidsime selle lihtsasti üles.

Kuna pikk reis oli seljataga siis soovisime sööma minna. Hotellist söögikoha soovitust küsides saime teada, et hispaanlastel algab õhtusöök alles umbes poole üheksa paiku õhtul. See tundus meile õhtusöögiks liiga hiline aeg, seega otsustasime leida mõne kohviku kus midagi hamba alla pista- ja leidsimegi.

Õhtusöök söödud, jalutasime veel veidi ja siis tulime hotellituppa esimese päeva kokkuvõtet tegema ja homseid ülesandeid üle vaatama.

2. Päev

Meie tänane esimene kohtumine oli planeeritud algusega kell 10.00 Intrase peakorteris. Meie olime kaardi pealt juba valmis vaadanud, et sinna on hotellist umbes 10minutiline jalutuskäik ja olime täpselt kella kümneks kohal. Majja sisse minnes selgus, et oleme vales kohas ja meid oodatakse hoopis mujal. Olime kogemata kahe silma vahele jätnud aadressi muutuse. Õnneks rääkis kohalik töötaja head inglise keelt, oli abivalmis ja kutsus meile takso, mis meid mõningase hilinemisega õigesse kohta toimetas.

Alati rõõmsameelne Gustavo juba ootas meid ja andestas meile hilinemise.

Tänase päeva peamiseks eesmärgiks oli saada ülevaade Intrase tegevustest ja klientidele osutatavatest teenustest. Ülevaate saamiseks tegi Gustavo meile esitluse, rääkisime erinevatest Intrase poolt pakutavatest võimalustest ning tutvusime põgusalt ka majaga.

Peamiseks märksõnaks tänasest on koostöö olulisus erinevate süsteemide vahel. Gustavo rõhutas, et kõik Intrases tehtavad tegevused ja pakutud teenused on suunatud kliendi taastumisele (meile tundus olevat väga palju sarnasusi CAREmetoodika põhimõtetega) ja integreerimisele ühiskonda.  Kliendi taastumise teekonnal lähtutakse alati kliendist ja tema soovidest, klienti toetatakse vastavalt vajadusele ja pakutakse erinevaid võimalusi enda heaolu ja tervise parendamiseks.

Samuti saime teada, et sportlikud tegevused ei ole kohustuslikud, olgugi, et tervislik eluviis on au sees. Siinsed spetsialistid on leidnud viise kuidas kliente füüsiliselt aktiivsena hoida lisaks spordile ka muudel viisidel. Näiteks saavad paljud kliendid enda füüsilist ja ka vaimset tervist edendada läbi füüsilise töö. Üheks selliseks võimaluseks on töötada Intrase poolt ~1,5 a tagasi renditud õunaaias.

Külastasime seda õunaaeda koos Gustavoga, kohtusime klientidega ning saime teada, et kliendid käivad õunaaias tööl kolmel päeval nädalas ja teevad seal kõiki vajalikke töid sh. lõikavad õunapuid, hoolitsevad nende eest, korjavad vilju, teevad nendest mahla ja muid tooteid ning müüvad enda toodetud produkte kogukonna poes. Kliendid on kaasatud kõikidesse töö- ja tootmisetappidesse. Kuna õunaaed asub linnast u 10km kaugusel siis on mõned kliendid ka autojuhtideks ning nende ülesandeks on kaastöötajad õigeks ajaks kohale transportida. Kuna õunaaias töötamine on füüsiliselt kurnav siis see ongi osadele klientidele nö treeningu eest. Need kliendid, kes mõne aja möödudes saavad aru, et füüsiline koormus parandab unekvaliteeti, meeleolu ja tervist üldiselt, jõuavad hiljem ka suurema tõenäosusega mõne spordiala juurde.

Kliendid õunaaeda kasvuhoonet ehitamas.

Pärast õunaaia külastust, umbes kella kahe paiku viis Gustavo meid lõunasöögile. Kõhud olid selleks ajaks juba väga tühjad, sest harjumuspärasest lõunasöögiajast oli juba mitu tundi möödas. Magustoiduks tellisime mõlemad cappuccinod, millel oli eriliselt rikkalik vaht.

Pärastlõuna jätkus aktiivselt. Meile tutvustati kogukonna avalikke sportimisvõimalusi ning osalesime koos Intrase klientidega jalgpallitrennis, mis toimub 1x nädalas kolmapäeva õhtuti.

Tähelepanelik vaataja leiab üles väga hoogsa sammu pealt tabatud Pireti 😀

Mängijad olid osavad ja meid saadi tunniajase treeningu käigus korralikult võhmale. Pärast kohtumise lõppu kasutasime võimalust, nautisime ilusat päikeselist ilma ja jalutasime mööda jõeäärt tagasi hotelli.

Päev oli taas pikk, informatsiooni- ja emotsioonide rohke. Õhtusöögile läksime täna hispaanlastele omaselt alles kella üheksa paiku, sest varem lihtsalt ei jõudnud 😀

Tervislik menüü puhtjuhuslikult, valisime üsna huupi, sest hispaania keele oskus on veel puudulik. Kahjuks polnud arvestatud keeleoskamatute eestlastega ja hispaanlastel puudus inglise keelne menüü 😀

3. Päev

Tänase päeva esimene kohtumine algas kell 9.30. Selleks, et Intrasesse õigeks ajaks jõuda läksime juba varakult bussi peale- jõudsime täpselt kohale.

Veidi uniste nägudega, aga õigel ajal, õiges kohas.

Esimene kohtumine oli Intrase töö- ja hariduskeskuse juhi Lauraga. Laura kaasas enda tõlgina sealset töökeskuse klienti Diegot. Diegot kaasati selleks, et ta saaks praktiseerida enda inglise keele oskust ning kaasata suhtlemissituatsiooni.

Laura koos Diegoga rääkisid meile lähemalt erinevatest võimalustest töökeskuses ning sellest, et peamine eesmärk on kliendid suunata tööle avatud tööturule. Taaskord oli väga oluliseks märksõnaks koostöö erinevate ettevõtetega, et luua sidemeid ja kontakte kuhu kliendid tööle saaksid minna. Lisaks on Intrasel ka enda töökeskused, kus kliendid suurema toetusega tööd teha saavad (nt. mööbli restaureerimine, aiatööd, ökosaaduste poes jne).

El Sumo töökeskus mööbli restaureerimiseks, kus töötavad nii naised kui mehed
Ökosaaduste pood kogukonnas, mida opereerivad Intrase kliendid, kes seal töötavad.

Diego rääkis meile ka enda taastumise lugu ning näitas meile ka enda korterit (kogukonnas elamise teenus?). Diego korter on Intrase vahetus läheduses, et ta saaks käia enda valitud teenustel ja ka tööl. Korter on kolme toaline, mõeldud kahele inimesele, aga hetkel elab Diego seal üksi. Diegot on aja jooksul toetatanud tugiisik, aga praegu vajab ta tugiisiku teenust järjest vähem, sest saab iseseisvalt hästi hakkama ning tema soov ongi täiesti üksi korter rentida.

Teise poole hommikust oli meie ekskursioonijuhiks Gustavo. Gustavo näitas meile erinevaid Intrase töökeskuseid, kus nende kliendid töötavad peamiselt iseseisvalt, ilma kõrvalise juhendamiseta. Näiteks mööbli restaureerimise keskuses käib juhendaja vaid 1x nädalas.

Kõikide töökeskuste tööd tutvustades rõhutas Gustavo, et töö on füüsiline ja paljudele klientidele tagabki nende töö piisava kehalise aktiivsuse. Seetõttu ei survestata kliente valima endale sportlikku lisategevust, aga samas julgustakse neid, kes soovivad enda vaba aega sportlikult sisustada.

Hea oli Gustavo käest kuulda, et ka psühhiaatrid on järjest enam selle poolt, et liikumine ja aktiivne eluviis toimib ka nagu „ravim“. Psühhiaatrid on hakanud klientidele rõhutama spordi ja liikumise olulisust, sest siis saab suure tõenäosusega vähendada aja jooksul ka ravimite kogust. Lisaks annab sport, liikumine ja tööl käimine enesekindlust ning paneb tundma ennast täisväärtusliku ühiskonna osana.

Lõunasööki pakkus meile täna Intrase keskus. Toidu valmistasid meile kliendid, samuti katsid laua ja teenindasid meid. Söök oli väga maitsev, Hispaania kartuliomlett ja pisto (köögiviljaroog) ning magustoiduks värsked maasikad ja puuviljad.

Värske puuviljasalat magustoiduks. Maasikad on kasvatatud Intrase klientide poolt ja olid ülimaitsvad.

Pärast lõunasööki pakkus Gustavo meile võimalust teha väike siesta nende kaunil kollasel diivanil 😀 aga läksime siiski klientide padelimängu vaatama.

Padeliväljakuid renditakse vastavalt mägijate arvule, täna oli käigus vaid üks väljak.

Õhtu lõpetas mõnus 25km rattasõit koos Intrase klientide ja töötajatega, kes treenivad ~500km pikkuseks rattamatkaks Valladolidist Portugali. Matk toimub juba mai kuus. Tänane rattasõit oli osalejatele esimene väli tingimustes sõit, siiani on treeningud toimunud saalis, veloergomeetritel.

Meil Piretiga vedas, sest saime testida elektrirattaid ja need veeresid peaaegu iseenesest 😀

Rattasõidu lõpetasime umbes pool üheksa õhtul ja sellega meie päev ka tänaseks lõppes.

4. Päev

Tänane päev on meil viimane töine päev Valladolidis. Alustasime kell 10.00 Intrases kus Annalisa, kes on elamisteenuste eest vastutav, andis ülevaate Intrase poolt pakutavatest elamisteenustest. Saime teada, et lisaks vaimse tervise probleemidega inimeste toetamisele tegeleb Intras ka kodututele (peamiselt psüühikahäiretega kodututele) elamisteenuste pakkumisega. Kodututega tegelemine on Intrase töötajatele üsna uus projekt.

Annalisa rääkis, et COVID-i ajal toetati kliente kasutades erinevaid digilahendusi. Klientidele anti ühenduse hoidmiseks tahvelarvuteid, millesse oli paigaldatud spetsiaalne skype-i vorm, kus klient nägi endale oluliste spetsialistide pilte, et oleks lihtsam ühendust võtta. Need kliendid, kes ei osanud kasutada või ei soovinud endale tahvelarvutit hoidsid ühendist whatsapp-i teel või telefonitsi.

Üks huvitav projekt, mis tänu COVIDi ajale käima lükati on korterite varustamine liikumisanduritega ja kliendi kasutusse nutikella/randmepaela andmine. Seda tehti klientide turvalisuse huvides ja nende tervislikust seisundist parema ülevaate saamiseks. Nutikell/randmepael edastab teavet Intrase infosüsteemi, kus spetsialistid saavad jälgida kliendi aktiivsust ja füsioloogilisi parameetreid (nt. südamelöögi sagedus, sammude arv jne.) ning vastavalt sellele infole reageerida. Hetkel on selliseid täisvarustuses kortereid vaid üks, aga plaanis on järjest enam kortereid seadmetega varustada. Sellise tehnoloogia kaasamine aitab loodetavasti tulevikus vähendada ka igapäevast tugiisiku teenuse vajadust kuid samas tunneb klient ennast turvaliselt ning tal on piisavalt autonoomsust.

COVID-i aeg oli keeruline ka töötajate jaoks ning Annalisa sõnul on töötajad enda vaimse tervise hoidmiseks läbinud mindfulness-i koolituse. Lisaks aitab stressi leevendada võimalus kasutada Intrase spordisaale- ja vahendeid. Annalisa tõi välja ka kolleegide toe olulisuse (vähemalt 1x nädalas tiimi kokkusaamised). Vajadusel on töötajatel võimalik pöörduda ka enda asutuse psühholoogide poole kuid enamasti seda võimalust ei kasutata. Tulevikus loodetakse leida võimalus töötajatele kasutada psühholoogi teenust, kes ei oleks Intrasega seotud.

Järgmisena kohtusime Javieriga, kes on vastutav spordiga seotud tegevuste ja projektide eest. Javiga oleme kohtunud Sport+4All projekti raames ka varasemalt.

Intrase spetsialistid peavad sporti üheks olulisemaks osaks klientide taastumise teekonnal ja tervise säilitamisel/parendamisel. Spetsialistid näevad, et sport aitab siduda paljusid igapäevaelu toiminguid (suhtlemisoskused, hügieen, riietumine jne) ning läbi spordi saavutatakse tihti parem kontakt kliendiga (kliendid avavad ennast). Seetõttu on Javieril ja Gustavol plaan luua eraldi sporti ja tugiisiku süsteemi ühendav osakond.

Javier tutvustas meile Intrase sporditegevuse põhimõtteid ja seda kuidas kliente kaasatakse. Kõige olulisem on, et klient teeb ise enda valikud, spetsilisti ülesanne on olla kohal, pakkuda erinevaid võimalusi ja toetada klienti tema valikutes.

Mõned olulisemad salidid Javieri presentatsioonist.

Meile meeldis mõte, et stigma vastu võitlemiseks on Intrasel spordiklubi, mis kannab nime “Club Duero”. Kuna spordiklubi nimi ei ole seotud asutuse nimega siis ei teki inimestel eelarvamusi. Klubi tegevusi on väga mitmeid. Näiteks korraldatakse jalgpallitrenne ja turniire, tegeletakse matkamisega, käiakse ronimas, jooksuvõistlustel jne. Klubi liikmeks võivad saada kõik kes soovivad ka väljastpoolt Intrast (avatud ka kogukonnale).

Päeva lõpetuseks oli meil suurepärane võimalus osaleda Javieri poolt läbi viidud ringtreeningus koos Intrase klientidega. Treeningul osalejaid koos meiega oli kuus. Trenn oli mitmekülgne ja piisavalt pingutust pakkuv. Saime kogemuse võrra rikkamaks ja mõistame psüühikahäiretega inimeste treeningu juhendamise eripärasid paremini.

Treeninggrupp pärast trenni. PS. Javier kinkis meile Club Duero särgid ja võib-olla oleme isegi nüüd klubi täieõiguslikud liikmed 😀

Oleme väga tänulikud kõikidele Intrase spetsialistidele, kes meiega tegelesid ja meie jaoks aega leidsid. Vastuvõtt oli äärmiselt soe ja tore oli üle pika aja näha tuttavaid nägusid, häid partnereid. Samuti oleme väga rõõmsad ka selle üle, et Intrase kliendid meid enda tegevustesse soojalt vastu võtsid.

Tunneme, et õpiränne Intrasesse täitis püstitatud eesmärki. Külastuse käigus mõistsime, et sport on taastumises väga oluline osa, aga kõik peab toimima kui tervik (nii elamine, töö, vaba aeg, suhted…). Meile tundus, et Intrases on kõik eelnev väga hästi korraldatud, spetsialistid teevad oma tööd suure südamega väärtustades koostööd nii asutuse siseselt kui kogukonnaga.

Suur tänu Gustavole ja kõikidele teistele asjaosalistele nii Valladolidis kui Tallinnas 🙂

Homme, laupäeval, sõidame tagasi koju võttes kaasa head mõtted ja parimad mälestused.

Järgmiste kohtumisteni!

5. Päev

Kojusõit: Valladolid-Madrid-London-Tallinn.

Kuidas õpetatakse Soome toitlustusvaldkonnas?

Piret Põllu, Tiivi Karus, Aet Kala ja Tea Vallimäe asusid täna teele Soome.

Ees ootab nädal Tamperes külastamaks sealset kutsekooli TREDU.

Õppekäigul uurime lähemalt kuidas toimub toidu erialade õpetamine meie naaberriigis.

Uute mõtete ja ideede kogumine algas juba laeval, kus abikoka ja pagari õpetajad uurisid sealseid kohvikulette uute toodete ja serveerimise ideede tarbeks.

Pildistame üles kõik kohad kus reisil sööme!

TOITLUSTUSE SUUNA ÕPETAJAD

Õppekorralduse spetsialist Piret pidi veel laeval usinalt tööd tegema, et õpilaste stipendiumid saaks kinnitatud.

Hoolimata katkendlikust internetist laeval said asjad korda ning nii sai lõpuks hakata nautima uude keskkonda minemist.


Esimene päev- oleme teel

Laevalt maha sõites ootas meid ees sama võrratu päikesepaisteline ilm nagu Tallinnast lahkudes.

Sõitsime ja nautisime aknast avanevat, hoopis teistsugust maastiku kui Eestis.

Kõht olles harjunud Astangu lõuna kellaajaga andis peagi valjult märku oma vajadustest. Tegime sõitu lõunapausi. Napilt enne sööma asumist tuli meil meelde laeval antud lubadus ning pildistasime üles esimesed toidud:

Vaid tunnike sõitu veel ning olimegi oma öömajas kohal.

Hotelli registreeritud ning asjad tuppa viidud tahtsime veidi ümbrust uurida.

Köögis toimetavad õpetajad ei ole ju harjunud nii pikalt istuma ja nõnda võtsime ette väikese jalutuskäigu, et vaadata linna ja leida lõpuks ka koht õhtusöögiks.

Tiivi ja Aet on “nutikad” ning nende sammud said üles loetud.
Tea ja Piret usaldasid lihtsalt enda sisetunnet, et nüüd tänaseks aitab sest väike jalutuskäik venis juba pimedasse välja.

Kui kõndimisega läks meil mõnusalt siis söögikoha leidmisega jäime jänni.

Mitte ei soovinud me Soomes süüa toitu Hiina, India, Tai või Mehhiko köögist. Kutsuvad ei olnud meile ka Inglise pubid ning ohtrad kiirsöögikohad.

Asi lõppes sedasi, et esimeseks õhtusöögiks ostsime endale salatid toidupoest.

Homme näeme aga kindlasti Soome kööki nii tegija kui sööja vaatenurgast sest ees ootavad põnevad kohtumised kutsekoolis.

Õppijate välispraktika Saksamaal kevadel 2019

13. päev

Algas meie praktika viimane tööpäev. Alates kella 08:30 hommikul olid tisleri õpilased abiks laudade ja toolide transpordil ja nende paigaldamisel puidutöökotta kus peale lõunat oli ühine grillimine. Oli ka saabunud aega täita ära praktikapäevikud ning europassid. Oma panuse lõunatoitude valmistamisele andsid ka abikokad. Selleks valmistati täidetud mune kiluga.

Tarkvaraarendajad koostasid Mariabergi töötajate jaoks dokumentatsiooni, mille abil saavad nemad tulevikus praktika käigus väljatöötatud lahendusi rakendada.

Suur aitäh Ann-Katrinile, kes aitas meil europassid printida. Õhtul alustasime kohvrite pakkimisega. Peame korrastama oma eluruumid ja seadma korda Klosterstüble. Hommikul kell 9 sõidutatakse meid Stuttgarti lennujaama kust algab tagasitee koju. Külastame ka Mercedese muuseumi.

12. päev

Päev möödus tööd tehes. Tislerid lõpetasid aiatoolide valmistamise. Ja õppijad alustasid välibaari monteerimisega. Monteerimiseks kasutati vesiloodi, akutrelli ja erinevaid puidust abiklotse.

Abikokkade ülesanne oli sööklas valmistada kohalikele eesti toitu. Valmistasime värskekapsa-hakklihahautist ja kamavahtu. Olime ka letis oma toitu serveerimas. Saime oma toidule head tagasisidet.

Tarkvararendajad lõpetasid Drupali sisuhaldussüsteemi paigaldamise. Seejärel oli vaja leida keskkonnale sobiv vabavaraline teema. Teema paigaldamist takistas vahemälu vale konfiguratsioon, mis ei olnud dokumenteeritud paigaldusjuhendis ning vajas parameetrite määramist konfiguratsioonifailis. Õhtul peale tööd läksime kodustele kingitusi ostma.

11. päev

Jätkasime töötamis Mariabergis. Abikokad valmistasid saksa toidukultuurile iseloomulikke soolakringleid, mida nimetatakse Brezliteks. Tegemist on soolasest pärmitaginast valmistatud kringlitega, mille iseloomulik sile pind saavutatakse aluselisse lahusesse kastmisega. Oluline on soolakringlit korralikult küpsetada, et alus kuumusega reageeriks.

Tislerid jätkasid välibaari valmistamist. Kuna euroaluste ettevalmistamine on aeganõudev töö. Siis tegelesime sellega lõunani. Pärastlõunat monteerisime valmistatud nelikantliistud euroaluste külge, misjärel euroalused viimistleti põletustehnikas ja lakiti polüuretaanlakiga, et muuta nad ilmastikukindlaks. Kõikidel õppijatel olid valminud ka pudelikastid.

Tarkvararendajad alustasid Drupali sisuhaldussüsteemi paigaldamisega Server 2012 keskkonda. Selleks oli vaja esmalt tutvuda tarkvaraliste nõudmistega näiteks PHP versiooni osas. Kasutades vabavaralist fototöötlustarkvara Paint.net jätkasime ka reklaampostri valmistamisega. Õhtul valmistasid õppijad kartuleid veiselihaga. Toit oli maitsev.

10. päev

Külastasime Saksamaa edelaosas asuvat Europa parki, mis on üks Saksamaa suurim meelelahutuskeskus. Europa pargis on esindatud kõik suuremad Euroopa riigid – Venemaa, Portugal, Inglismaa, Kreeka ja paljud teised. Iga erineva riigi alal on kuulda vastava riigi muusikat. Atraktsioonidest nägime erinevaid ameerika mägesid, 5D kinosid, veeatraktsioone ja mitmeid teisi. Paljude jaoks oli see esmakordne kogemus.

9. päev

Päev oli meil sisustatud töiste tegevustega. Tarkvaraarendajad jõudsid WordPressi blogi valmistamisega lõpuni. Lehekülje sisu koostamiseks valmistati detailne juhend, mida saavad järgida Mariabergi töötajad. Lepton CMS’i konfigureerimine sai samuti valmis. Uue tööna said õpilased koostada vektorgraafikas ning rastergraafikas reklaamplakateid, mida saab rakendada sotsiaalmeedias.

Abikokad tegid ettevalmistusi salatite ja magustoitude serveerimiseks. Tükeldasime köögivilju ning portsioneerisime salateid ja magustoitu. Tislerid alustasid välibaari valmistamisega.

Alustuseks tuli korrastada euroalused. Selleks hööveldati käsihöövli abil maha laudade kandid. Purunenud või mädanenud lauad asendati uutega. Euroaluste peal olevate laiade laudade vahele valmistasime kitsad nelikantliistud. Taldlihvijaga lihviti kõik euroalused võimalikult siledaks, kasutades lihvpaberit karedusega 80.

Õhtul oli meid kutsutud mängima keeglit kohalikus keeglisaalis. Õhtusöögiks olid hamburgerid, mida valmistasid abikokad. Jagasime ka meie võõrustajatele kaasavõetud kingitusi ja tänasime neid meeldiva vastuvõtu eest.

8. päev

Pühapäeval külastasime koos puiduüksuse juhiga Friedrichshafeni linnas toimuvat modifitseeritud autode näitust. Messihall oli väga suur. Peale näitust külastasime Zeppelini muuseumi, kus saime teadmisi õhusõidukite ajaloost. Lõpuks jalutasime Konstanzi järve ääres ning käisime kohalikus restoranis söömas.

7. päev

Täna on laupäev. Eelmisel aastal praktikal osalenute soovitusel, külastasime Alpe. Paljude jaoks oli see esmakordne kogemus. Käisime Zugspitze mäel, mis on Saksamaa kõrgeim tipp. See mägi on 2962m kõrge. Ilm oli pilves ning see takistas vaadet mägedele. Õhtul hakkas sadama lund.

6. päev

Reede hommikul algas puidutöökojas tööpäev 8:30. Kohalikud tislerid kutsusid meie õppijad endale appi ja jätkati aiatoolide valmistamist. Puidutöökoja juht tutvustas järgmise nädala uut tööd, milleks pidi saama ajutise välibaari ehitus kasutatud euroalustest. Eestlaste ja sakslaste vaheline koostöö sujus hästi.

Abikokad said hommikul ülesandeks valmistada Svaasimaal populaarset toitu nimega juustuspätzle (Käsespätzle), mida said maitsta ka kõik teised meie õppijad ja töötajad. Spätzle on sarnane meie makaronidele. Lisaks valmistasime Schwarzwaldi kirsitorti, mis koosneb kakaobiskviidist, kompotikirssidest ja vahukoorest.

Tarkvaraarendajad jätkasid Leptoni paigaldamisel esilekerkinud probleemide lahendamisega ning alustasid WordPressi blogisse sisu lisamisega. Selleks tuli leida Mariabergi koostööpartnerite kontaktinformatsioon ning sobivas vormingus logod, mis töötaksid korrektselt nii veebilehitseja kui ka mobiilivaates.

Pärast lõunat oli meid kutsutud külastama Mariabergi kohalikku farmi. Seal farmis kasvatatakse lehmi, sigu, lambaid, kanu ning ka köögivilju. Kuna tegemist on ökofarmiga on sealne toit kohaliku söökla tarbeks liiga kulukas. Farmis töötab igapäevaselt 15 erivajadusega inimest, kes lisaks loomadega tegelemisega õpivad ka iseseisvalt toime tulema.

5. päev

Hommikupoolik möödus töiselt. Tislerid jätkasid pudelikastide valmistamist. Uue tööna tegeleti ka jenga mänguklotside valmistamistega. Jenga mänguklotside valmistamiseks oli vaja pikast kuuemeetrisest prussist lõigata 177mm pikkused klotsid. Klotside kandid tuli käsitsi pehmendada lihvpaberiga. Kaks tislerit jätkasid aiatoolide detailide valmistamist puidutöö tööpinkidel. Tööpinkidest kasutasime horisontaalfreesi, paksushöövelpinki ja ka vertikaalpuuri. Erinevaid puidutöötermineid arutades õppisime, et palk on holz ja kasvav puu on baum.

Tarkvaraarendajad jätkasid WordPressi blogi menüü koostamisega ning Lepton CMSi ülesseadmisel tekkinud tehniliste probleemide lahendamisega, tuvastasime, et mõned probleemid olid tekkinud piiratud kasutajaõiguste tõttu, mis takistas ligipääsu tööks vajalikele failidele ja kaustadele.

Abikokad puhastasid kohalikus kasvuhoones kasvatatud basiilikuid, millest hiljem valmistati pestot. Magustoiduks aitasime valmistada banaanipiima. Saime enda retseptikogusse kaasa murulauguga valmistatud pannkoogiretsepti.

Pärast lõunat tegid tööhõivespetsialistid Ann-Katrin ja Leonie Mariabergi tutvustuse. Siin külas elavad erivajadusega inimesed, kellele pakutakse erinevaid teenuseid. Külas elab püsivalt ligikaudu 1000 inimest. Külastasime kirikut, millest sai Mariaberg alguse. Lisaks nägime Mariabergis asuvat algkooli, kutsekooli, kaitstud töö keskust, kööki, puidukoda ja kloostrit. Täna ei olnud võimalik kasutada Klosterstüblet ja seetõttu sõitsime kõrval asuvasse külla makaronitehase kompleksis olevasse restorani.

4. päev

1. mai on Saksamaal riigipüha. Külastamise Mailaata Stettenis kus olid väljas ka Mariabergi töötajad supiautoga. Ning müüdi tislerite valmistatud tooteid. Edasi suundusime bobirajale. Sealt kümne kilomeetri kaugusel asub lõbustuspark ja Bärenhüle nimeline koobas. Riigipüha tõttu oli seal väga palju rahvast.

Otsustasime külastada Hohenzollerni lossi, mis asub Bizingenis Saksamaal ja on üks suuremaid losse siin piirkonnas. Loss meeldis õppijatele. Päeva lõpus sõitsime tagasi Mariabergi, tegime õhtusöögi ning valmistusime järgmiseks tööpäevaks.

3. päev

Hommikupoolik möödus kõigil töiselt. Tisleritest kaks õpilast jätkasid pudelikastide valmistamisega ning kaks siirdusid appi kohalikele töömeestele, et valmistada neli aiatooli. Aiatoole valmistati ristliimkilbist. Töö sisuks oli tooli külgede freesimine šablooni järgi. Lisaks valmistati toolile minevad nelikantliistud mõõtudega 20x30x1200mm. Nelikant liistud tulid esmalt paksushöövelpingil mõõtu hööveldada, seejärel ketassaagpingil pikkusesse saagida ja päeva viimaseks tööks oli elektrilise käskikandifreesiga kantide faasimine.

Tarkvaraarendajad jätkasid Leptoni sisuhaldussüsteemi paigaldamise ning seadistamisega Windows Server 2012 keskkonnas. See oli vaja seadistada ning kohaldada vastavalt Mariabergi töötajate vajadusele. Samuti jätkasime WordPressi blogi koostamisega ning arutasime koostöös Mariabergi töötajatega selle sisu ning kujunduse osas.

Abikokkadel oli teisipäev salatite valmistamise päev. Valmistasime vorstisalatit ning kartulisalatit, mis olid Eesti analoogidest erinevad. Kui meie vorstisalatis lõigatakse vorstitükid tavaliselt kuubikuteks, siis Saksa salatites lõigatakse vorstid ribadeks. Ka kasutavad nad salatite valmistamisel teistsuguseid salatikastmeid. Kui meie kasutame tavaliselt hapukoore ja majoneesi segu siis nemad kasutavad õli-äädikakastet. Kartulisalat koosneb Saksamaal viilutatud keedetud kartulitest, õlist, äädikast ja maitseainetest.

Tööhõivespetsialistid vahetasid kogemusi kohalike kolleegidega. Arutatud sai õpilaste praktikale ja tööle suunamist Mariabergis. Detailselt räägiti klientide erinevustest, probleemidest ja edulugudest. Samuti puudutati koostööteemasid tööandjatega. Saime teada, et töö toimub sarnaselt Astangul tehtava tööga.

Peale lõunat läksime kõik spordihalli motopedagoogikaga tutvuma, mis meie mõistes sarnaneb füsioteraapiaga. Saime proovida erinevaid harjutusi. Sakslaste soovitusel käisime tutvumas Tübingeni vanalinnaga.

2. päev

Abikokkade valmistatud hommikusöögist kõht täis, suundusime mäkke üles tööpostidele. Abikokkade esimene tööpäev algas ekskursiooniga köögis, pagaris, ladudes jne. Tutvusime kohalike töötajatega ja saime kätte sibulad ja küüslaugud, mida hakkasime puhastama ja hakkima. Enim avaldas muljet nõudepesu “tunnel”, mis meenutas autopesulat. Esimesel päeval sai kooritud palju sibulaid ja küüslauke.

Tislerid suundusid puidutöökotta kus nad said kätte joonised, töövahendid ja toorikud. Kaks poissi alustasid pudelikastide valmistamist ja kaks läksid appi kohalikule töömehele aiatoole valmistama. Pudelikasti valmistamiseks olid kasutada raamsaag, käsihöövel ja tollipulk. Viimast ei ole meie noormehed varasemalt kasutanud, sest Eestis kasutatakse peamiselt mõõdulinti.

Tarkvaraarendajad kohtusid hommikul Michaeliga, kes jagas kätte tööülesanded, juhised ja tutvustas kolleege. Saime ülesandeks Lepton CMS sisuhaldussüsteemi paigalduse ja WordPressi blogi koostamise. Homme on taaskord oodata meil külma ilma ja tegusat tööpäeva.

1. päev

Kui Aet Kristjaniga Astangule jõudis oli kell vaevalt saanud 03:30. Kuuldes väljas kostvat lärmi, lasid abikokad külmetavate sõrmedega ja valutavate varvastega õpetajad tuppa. Sellega võis lugeda välispraktika alanuks. Pool viis hommikul laekus Astangule Sven oma bussiga ja viis meid kõiki lennujaama. Kulus kõigest kuus tundi ja olimegi kodust linnulennult 1600km kaugusel Stuttgartis.

Stuttgartis võtsid meid vastu lahke Rudi, Siggi ja rahesadu. Ootasime soojemat ilma. Kui kell oli 12 päeval ja lõuna söödud, siis kõigil oli tunne reisiväsimusest, et kell on kuus. Tube jagades avastasid abikokad ja tarkvaraarendajad, et neid on ootamas kaheinimesevoodi, mida tuleb hakata jagama. Probleem sai lahendatud ja kõik olid rahul. Kuna kõik poed olid kinni, sai esimesed sisseostud tehtud kohalikus bensiinijaamas.

ITS-18 Hämeenlinnas Kiipulas aprill 2019

PÜHAPÄEV 07.04

Varahommikul asusime teele, Ingrid ja Piret Astangult ning Andreas Laagrist. Kasutasime takso tellimiseks Bolt’i ja kõik sujus suurepäraselt. Sadamas saime kokku u kl 9.30 ning Tallinki laev Star väljus isegi varem kui plaanis märgitud. Laevareis kestis 2 tundi.

Andreas (vasakul) ja Ingrid (paremal) 8. tekil

Helsingisse saabudes ootas meid sadama terminali ees Samu koos suure Kiipula sildiga. Meiega koos reisis Kiipulasse ka üks Maarjaküla õpetaja Räpinast.

Hämeenlinna viis meid Kiipula bussiga Samu

Samu tuli meile vastu ja viis meid ka poodi nimega City Market. Pärast poeskäiku viis ta meid õpilaskodusse, kus ta näitas meie tube ja kööki.

ESMASPÄEV 08.04

Tänane päev oli täis ootamisi ja ootamatuseid. Hommikul ootasime millal keegi järgi tuleb, sest puudus päevaplaan. Lõunat pakutakse meile õpilaskodust üle tee asuvas Tavastia Ammatikoulu sööklas, kuhu me siiski sööma ei jäänud.

Esimene lõuna oli meie jaoks liiga vara ja teine liiga hilja

11.30 juhatas Kiipula õppija meid koolimajja, kus meie käsutusse anti sülearvutid. Kuulasime õpilasfirma koosolekut, kuid kahjuks ei saanud midagi aru, kuna terve koosolek oli soome keeles.

Kiipula õpilaskodu, kus elame järgmised poolteist nädalat

TEISIPÄEV 09.04

Ootamine algas taas kell 8.00. Esimene töö, mis anti, oli õpilasfirma tellimustöö, kus pidi leidma ja tähistama alzheimeriga patsientide ajuskänneeringutes auke. Töö oli väga rutiinne. Ühe aju piltidega läks üle tunni ja neid oli 100 ning kolmest erinevast vaatest.

Ingrid käis jalutamas ja tegi mõned pildid:

KOLMAPÄEV 10.04

Kolmapäev oli Datanomi kursusel hoopis köögipäev. Punaportti õpilaskodu esimesel korrusel asuvas köögis tegid õppijad ise süüa. Menüüs oli varem kokkulepitult Tikka Masala kanaroog, magustoiduks smuuti. Saime maitsta ning toit oli hea. Viisime külakostiks eesti kommi.

Hästivarustatud õppeköök Punaporttis

Peale lõunat matkasime Hämeenlinna kindlust vaatama. Ilm oli jalutuskäiguks üsna külm.

Hämeenlinna kindlus
Kahjuks oli vanglamuuseum suletud

NELJAPÄEV 11.04

Hommikul kogunesime taas õpilasfirma klassis. Võtsime kaasa enda arvutid. Mikko tutvustas HTML/CSS-iga veebilehe tegemist koodiprogrammiga Visual Studio Code. Esialgu lihtsalt uurisime näiteid. Pärast lõunat olime kõik väsinud.

REEDE 12.04

Täna oli koolis väga lühike päev. Iseseisvalt arendasime näidete järgi oma veebilehti ning Mikko soovitas uurida ja allalaadida programmi nimega Figma, millega esmaspäeval hakkame tegelema ja kergemalt veebilehte kujundama. Hommikul tuli õpilasfirmasse klient, kes soovis oma firmale veebilehte, meeskond hakkas sellega kohe tegelema. 10.30 saime vabaks ning läksime koolikohvikusse sööma, kus argipäeviti teevad süüa ja teenindavad kutsekooli õppijad. Kuni kella 13.00-ni pakutakse buffee-lõunat ja 8€ eest saab võtta kõike kuni mahub.

13.00 läksime jalutama Hämeenlinna Ahveniston järve juurde, kus asub ka 1952 a. olümpiapark. Tagasi tulles otsisime läbi metsa teist teed ja jääl libisedes ning mäkke ronides sattusime võidusõidurajale, mida mööda jalutades jõudsime lõpuks tagasi linna ja leidsime tee tagasi ühikasse.

LAUPÄEV 13.04

Jalutasime linnas ja külastasime Hämeenlinna Kunstimuuseumi. Otsisime ülesse rongijaama, et neljapäeval rongiga Helsingisse sõita.

Kunstimuuseumis
Hämeenlinna kirik
Hämeenlinna keskturg

PÜHAPÄEV 14.04

Puhkasime.

ESMASPÄEV 15.04

Koolipäev algas 12.00 Mikko näitas juhiseid, kuidas kasutada programmi nimega Figma. Selle programmiga on võimalik kujundada veebilehte, ilma sügavamalt koodi tundmata. Kui on vaja teha veebilehes muudatusi, saab selle programmiga kergelt kujundust muuta. Pärast tuli õpilasfirmasse 5 klienti, kellele õpetati tahvelarvutite kasutamist.

TEISIPÄEV 16.04

Meid sõidutati hommikul kell 8.30 Kiipulasse, 18-20km Hämeenlinnast. Seal tutvustati meile Kiipula Ametikooli erinevaid erialasid, eelkõige ICT-d (Information and communication technology). Näidati klassiruumi, kus tegeletakse elektroonikaga. ICT eriala koosneb kolmest õppeaastast. Näiteks esimese õppeaasta lõpetuseks on neil vaja ehitada elektroonikaseade ning kirjeldada selle seadme tööd ja ehitust. Hinne oleneb töö tulemusest ja sellest, kui palju on kasutatud kellegi abi. Hindamine on natuke erinev, kui meil Eestis, kuigi numbriskaala on sama. Palju huvitavaid vidinaid ja võimalusi oma käed asjadele külge panna.

Veel näidati mehaanikute õppegaraaže, kasvuhooneid, loomatalitajate õpperuume. Nägime kanu, lambaid, kalkuneid, parte.

Vahepeal sõime nende sööklas lõunat ning pärast matkasime mäkke. Seal oli Jussin Laavu lõkkeplats, kus sai niisama istuda ja vaadet nautida.

KOLMAPÄEV 17.04

Käisime taaskasutuskeskuses, kus vanu asju sorteeritakse, tehakse korda ja müüakse uuesti maha. Kohapeal sai ka laenutada kostüüme ja oli õmblustöökoda.

Järgmisena käisime elektroonika taaskasutuskeskuses, kus lammutati vana elektroonikat ning taaskasutati kõike peale plastiku.

NELJAPÄEV 18.04

Sõitsime 12.22 ühistranspordiga Hämeenlinna rongijaama. 12.49 väljus rong Helsingisse. Pärast Helsingisse jõudmist panime asjad hotelli ja käisime natuke linna avastamas.

REEDE 19.04

Sõime hotellis hommikusöögi ning läksime Heurekasse. Heureka keskuses oli palju rahvast ja võimalusi proovida erinevaid seadeldisi. Vaatasime ka kahte 25-minutilist dokumentaalfilmi.

LAUPÄEV 20.04

Hommikul käisime taas söömas ning lahkusime hotellist. Võtsime kohvrid ja kotid ning sõitsime hotelli eest trammiga sadamasse, kus külastasime enne laevasõitu väikest arvuti ja mängukonsoolide muuseumi.

Katusel kükitas vana MG-130 hävitajalennuk

Töötajad Mariabergis kevadel 2019

PÜHAPÄEV 10.MÄRTS

Alustame oma õpirände blogiga…….

Erasmus+ õpirändel osalejad on  õppekorralduse spetsialist Piret, eripedagoog Kaire, õppeosakonna juht Marju ja füsioterapeut Liina. Oma planeeritud töövarjunädala Mariabergi Euroopa projektide koordinaatori Michael Backhausi juurde ajastas ka meie välissuhete koordinaator Marit. Kohtusime pühapäeva varahommikul kell 5:20 lennujaamas, et alustada oma seitsmepäevast reisi Mariabergi, Saksamaale. Lendasime Tallinnast Frankfurti ja Frankfurdist liikusime edasi rongiga Stuttgarti, kus ootas meid rendiauto. Stuttgardis võttis meid vastu Michael, kes tegi meile Stuttgarti kesklinnas ka väikse tuuri.

Stuttgard

Seejärel võtsime suuna Metzingeni, kus on meie kodu järgnevaks seitsmeks päevaks. Metzingen asub Mariabergist umbes 40km kaugusel. Esimese päeva õhtul kutsus võõrustaja meid õhtusöögile kohalikku restorani, kus sõime erinevaid tüüpilisi saksa toite ja nautisime meeldivat seltskonda. Michael tutvustas meile nädala kava ja tegime plaane järgnevateks töisteks päevadeks.

Õhtusöök kohalikus restoranis

ESMASPÄEV 11.MÄRTS

Sel ajal märtsis on tavaliselt Lõuna-Saksamaal ilmad soojad ja kevadised, aga meid üllatas hommikul lumesadu ja sellest tulenevalt ummikud teedel.

Kiirteedel oli kaos, aga kuna sõitsime mööda väikseimad kõrvalteid siis jõudsime kenasti õigeks ajaks Mariabergi kohale. Ümberringi oli imeline võlumetsa meenutav lumine mets.

Lumine võlumets

Ja peagi paistis auto aknast Mariaberg juba kaugelt, kuna asub kõrgel mäe otsas.

Mariaberg

Mariaberg on väike küla, mis asub Lõuna- Saksamaal, Baden-Württembergis. Selle regiooni pealinn on Stuttgart. 1847 a ehitas kohalik maavaldaja Mariabergi kloostri, kus elasid nunnad. Kui nunnad lahkusid, asusid sinna elama erivajadustega inimesed, kuna usuti, et värske õhk ja liikumine aitavad haigustest paraneda. Kloostri ümber tekkis hiljem küla ja toimiv kogukond, kus asuvad erinevad hooned – kool, lastead, töökojad, külalistemaja, psühhiaatriakliinik, erinevad tugiteenused – kõik vajalik erivajadustega inimeste toetamiseks. Esmalt tutvusime külaga, käisime kirikus ja kloostris, spordihoones. Lõunasöögi sõime kohalikus sööklas, kus on väga maitsvad toidud, lisandiks valikus rohkelt värvilisi salateid. Söökla kõrval on kauplus, kus on müüakse kohapeal kasvatatud mahetoodangut, köögivilju, mune jne. Külastasime ka ühe leiutajast külaelaniku Roland Kappel´i näitust.

Roland on autist, kes on Mariabergis elanud alates seitsmendast eluaastast. Ta oli erinevaid leiutisi ehitanud oma toas aastaid nii, et keegi seda teaks. Kuid ühel päeval kutsus ta neid vaatama Michaeli, kes tõi tema kunsti päevavalgele. Nüüdseks on tal näitusi olnud mitmel pool Euroopas nt Belgias, Šveitsis, Inglismaal ja tema elutööst on välja antud raamat.

TEISIPÄEV 12.MÄRTS

Meie päev algas imekauni Liechtensteini lossi külastusega.

Lichtensteini loss

Mariabergis ootasid meid Michael ja Siina, kes tutvustasid meile Euroopa välisvabatahtlike programmi, millega nad just liitusid ja meie ühtlasi jagasime oma kogemusi välisvabatahtlikega.

Michael rääkis meile töökohapõhisest õppest ja mentorprogrammist uutele töötajatele, selle korraldusest ja arengutest.

Külastasime laste ja noorte psühhiaatrihaiglat, mis oli suhteliselt šokeeriv kogemus, kuna klientideks on enamasti suitsidaalsed ja väga agressiivsed lapsed vanuses 5-18 eluaastat. Kinnises asutuses pakutakse ka kooliharidust. Külastasime erinevaid klasse, samuti külastasime nende eluruume ja nägime nende rahunemisruumi, kuhu laps agressiivse või suitsidaalse käitumise korral isoleeritakse.

Peale lõunat kohtusime Judith´iga, kes on Mariabergis teenusi pakkuvate ja kasumit teenivate üksuste (pagaritooted, pesumaja, kinnivarahooldus jne) juht, Rudi´ga , kes on puidutöökoja kuningas ja kutseõpetaja ning Barbara´ga, kes on köögis kuninganna. Nemad tutvustasid oma tööruume, kus toimub nii õpe kui töö. Siia tulevad sel ja järgmisel kevadel Astangu puidu ja abikoka eriala õppijad välispraktikale. Nad on siia väga oodatud 🙂

KOLMAPÄEV 13.MÄRTS

Hommik algas pika sõiduga Sigmaringen´isse, kus asub üks osa Mariabergi asutusest. Seal külastasime eelkutseõppe keskust. Kohapeal ootas meid võõrustaja Andreas kausitäie pretzelite ja kuuma kohviga.   

Värsked hõrgud hommikused pretzlid

Andreas on oma erialalt sotsiaaltöötaja ning sealses asutuses tiimijuht. Temalt saime ülevaate erinevatest nende poolt pakutavatest programmidest, mis toetavad ja soodustavad erivajaduse, toetust vajavate ning erinevate sotsiaalsete probleemidega inimeste tööle rakendumist. Meiega liitus tutvustuseks ka Mariabergi uus personaliosakonna töötaja, kes oli ka selles asutuses esmakordselt. Külastasime õppeklasse ja kohtusime nii õpetajate kui õppijatega. Inimesed teevad oma tööd suure pühendumuse ja professionaalsusega, nad kannavad erinevaid rolle ja peavad toime tulema väga laia spektriga klientidega (näiteks vangist vabanenu, viie lapse ema, kes ei tule eluga toime jne). Töötaja on ühel päeval koolitaja, teisel sotsiaaltöötaja ja kolmandal päeval tööhõivespetsialisti rollis. Maja oli hall ja betoonist, meie jaoks oli keskkond rusuv ja värvitu. Arutasime omavahel, et inimesed teevad suurepärast tööd, kuid keskkond peaks olema rohkem inimsõbralikum, ka Andrease sõnul vajaksid õppijad toetavamat ja rõõmsamat füüsilist keskkonda. Maja asukoht samas on mitmeski mõttes kliendile mugav, sest jalutuskäigu kaugusel asuvad nii teised koolid, bussi- ja rongijaam ning olulised koostööpartnerid. Kliendid suunatakse neile meiega sarnaselt läbi tööhõiveasutuse.

Jalutuskäik linnavahel. Imelised vaated Sigmaringeni Lossist.

Mariabergil on Sigmaringenis mõned toetatud teenustega majad, kus ühes neist elavad 24 sügava puudega inimest, teises käiakse kohapeal teenuseid saamas. Puuetega inimeste maja asub peatänaval ja on sinna teadlikult planeeritud, et nad elaksid kogukonna keskuses ja oleksid igapäevaelu keskel.

Achberstrstrasse Sigmaringen

Tutvusime tööruumide ja metallitöökojaga, kus tegi meile ringkäigu ja tutvustuse tiimijuht-sotsiaaltöötaja Timo. Tore oli näha, kui palju mehi Saksamaal sotsiaalvaldkonnas töötab ja nad ise tõid välja, et see on oluline ja vajalik kuna meessoost kliendid vajavad positiivseid meessoost eeskujusid.

Lisaks metallitöötubadele oli seal ka käsitöö- ja puidutöötuba pikaajalistele töötutele, kus nad käivad selleks, et midagi luua ja sotsialiseeruda. Seal oli ka kaitstud töötuba, kus valmistatakse maailmakuulsale WÜRTH elektrifirmale tööstuslikke kaablirulle.

NELJAPÄEV 14.MÄRTS

Hommikul jagunesime kaheks. Liina sai vahva võimaluse minna vaatama hipoteraapiat.

Hobused ootel

Hipoteraapia tunnid toimuvad 15min autosõidu kaugusel Mariabergist. Psühhiaatriahaigla patsiendid viiakse farmi Mariabergi minibussiga, kus nad käivad kahel päeval nädalas, teisipäeviti ja neljapäeviti. Farmi omanik on Birgit, kes lisaks Mariabergi füsioterapeut Claudiale aitab koha peal teraapiaid läbi viia ning ühtlasi tegeleb ka muude ratsutamisteemaliste treeningutega teistele kohalikele noortele ja lastele. Ratsutamisteraapiat rahastab Mariaberg ja ratsutamisteraapia vajalikkuse üle otsustab psühhiaatriahaigla arst koostöös füsioterapeudi ja teiste spetsialistidega (nt sotsiaaltöötaja, tegevusterapeut). Hipoteraapias kasutatakse nö vahendina ja ka partnerina hobust, et toetada ja arendada patsiendi sensomotoorseid, kognitiivseid ja psühhosotsiaalseid oskusi/aspekte. Psühhiaatriahaigla patsientide puhul on kõige olulisemateks neist kognitiivsete ja psühhosotsiaalsete oskuste toetamine ja arendamine. Hipoteraapia algab alati hobuse hooldamise (harjamine) ja varustuse paigaldamisega, kõik käib kindlas järjekorras, mille lapsed on selgeks õppinud. Korraga on kasutusel kaks kuni kolm hobust ning patsiendid on vastutavad oma hobuse eest. Nad toimetavad temaga võimalikult iseseisvalt ning vajadusel toetab neid füsioterapeut või hobuste omanik tallis. Psühhosotsiaalsete võimete arendamine toimub läbi loomaga tegelemise ja mitteverbaalse suhtluse. Füsioterapeut Claudia sõnul saavad patsiendid väga positiivse kogemuse, mida nägin ka oma silmaga. Lapsed muutusid rahulikumaks, nad võtsid vastutuse looma eest ja nautisid igati loomaga kontaktis olemist. Pikemas perspektiivis aitab selline lähenemine suurendada enesekindlust, eneseusku ja oskust oma emotsioonidega toime tulla, mida need lapsed Claudia sõnul väga vajavad. Kuna Mariabergis viiakse hipoteraapiat läbi väikses grupis siis on ka teraapia aeg oluliselt pikem kui nö üks-ühele teraapias. Tallis viibitakse kohapeal umbes 2h, võrdluseks üks-ühele teraapia kestvus umbes 20min. Hipoteraapiaga alustatakse enamasti psühhiaatriahaiglas viibimise teisel nädalal, kui patsiendist on saadud juba parem ülevaade ning langetatakse otsus hipoteraapia kasuks. Claudia sõnul esineb muidugi ka erandeid ja mõned patsiendid alustavad teraapiaga koheselt haiglasse sattudes, aga seda otsustab tavaliselt raviarst. Lisaks vaatlemisele avanes ka mul endal suurepärane võimalus ise hobust juhtida, hobuse seljas istuda ja temaga koos liikuda. Sain tunda, kuidas inimkeha reageerib hobuse liikumisele, millised lihased aktiveeruvad ja kuidas saavutada hea koostöö hobusega, et mõlemad ennast hästi tunneks. Proovisin teha mõningaid Claudia poolt ette näidatud harjutusi, mille eesmärk oli tasakaalu arendada ja kehatüve lihaseid aktiveerida. Mõistsin nö omal nahal kogedes, kuidas hipoteraapia toimib. See kogemus ja Claudia jagatud praktiline kogemus patsientidega annab alust uskuda, et regulaarne hipoteraapia on hea efektiga ka sensomotoorsete probleemide korral nagu eelpool mainitud. Olen selle kogemuse eest väga tänulik nii Claudiale kui ka Birgitile ja tema hobustele.

Ülejäänud õpirändel osalejad said hommikul võimaluse jälgida töökohapõhise õppe 9 huvilisele mõeldud esmaintervjuu päeva, kus Michael tutvustas Mariabergis töötamise eeliseid. Kuna Saksamaal pole lihtne häid töötajaid leida, siis asutused pingutavad selle nimel väga. Ühe Mariabergi eelisena mainiti praktikavõimalust välismaal nt Eestis.

Edasi liikusime Mariabergi kutsekooli. Karl-Georg-Haldenwang-Schule õppimisvõimalusi ja regulatsioone tutvustas meile pr.Luitgard Heiner. Selles erakoolis saab õppida pagariks, abikokaks, maalriks, lihunikuks, puhastusteenindajaks, metallitööliseks, aednikuks ja müüjaks.

Õppija peab esitama kooli astumiseks kõik dokumendid oma tervise ja eelmiste koolide kohta, muidu õppima ei võeta. Õppijad saavad proovida valikuliselt kuni 8 eriala, jälgitakse hoolega, kas õppija isiksuseomadused aitavad valitud eriala õppida (nt.isiklik abistaja) ja arutletakse õppija valikute üle tervise vaatest (nt.epilepsiaga ei saa õppida puiduerialal, vaid soovitatakse õppida aednikuks jne.). Uusim väljakutse Mariabergis on pakkuda kutseõpet pagulastele.

Pärast lõunat viis Michael meid Grafenecki Memoriaalmuuseumi, mis on pühendatud natsiohvritele Baden- Württembergis. Michelil on missioon viia sinna kõiki Mariabergi külalisi, et inimesed mäletaks minevikus toimunut ja ei kordaks kunagisi õudusi olevikus.


Grafenecki Memoriaalmuuseum

Neljapäeva lõpetuseks toimus õhtusöök koos Judith’i ja Michael’iga külalistemajas Adler, mis asub Hohensteini külas. Tegemist oli väga õdusa kohaga, kus nii mõnedki teised Astangu õpirändajad on varemgi mõnusalt aega veetnud ja saksa külalislahkust tunda saanud.

REEDE 15. MÄRTS

Viimase õpirände tööpäeva hommikul kohtusime Mariabergi kutseõppe-ja rehabilitatsiooniosakonna juhataja Mr Bruno Oberlanderiga ning Ann Katrin Thomas’ega, kes tegeleb mitmesuguste ülesannetega alates praktikantide toetamisest kuni õppijatele töökohtade leidmiseni.
Mr. Oberlander tutvustas oma osakonna keerulist struktuuri ning rääkis koostööst erinevate asutuste vahel. Kohtumisel sai võrreldud Eesti ja Saksamaa haridussüsteemi ning huvitavaid mõtteid tekitas õppekavade loomise teema.

Silt Mr. Oberlandeni uksel
Piret, Kaire, Marit, Liina, Marju, Ann- Katrin, Mr.Oberlander

Kell 11 liikusime edasi tutvuma Mariabergi kaitstud töö teenusega. Kliente on kokku u 250, nad on väga erineva võimekusega, kuid kõigile leitakse väiksem või suurem tööülesanne. Töökojas, mida külastasime, toodetakse nt pikendusjuhtmeid Würth’i allhankena, toodang vastab kõigile kvaliteedinõuetele, sertifikaat ISO 9001. Kaitstud töö klientidele on keskus väga hea võimalus olla täisväärtuslik ühiskonna liige, teenida raha ning veeta rõõmsalt aega.

LAUPÄEV 16. MÄRTS

Tagasitee koju kestis terve päeva, Metzingenist hakkasime tulema kl 9.30 ja Tallinnasse jõudsime kl 23.50. Kõik olid väsinud aga rõõmsad. Õpirändel osalejatel kogunes palju mõtteid, millest elluviidavad ideed tuleb lähiajal välja selekteerida.

Page 8 of 15