Viimaseks ülesandeks oli Piretil ja Jaanusel palgaarvestusprogrammis töötajatele palkade arvutamine. See oli jätkuks eelmisel korral alustatud ülesandele. Kui õpetaja John selgitusi jagas, siis said nii mõnedki numbrid aruannetel arusaadavaks.
Heiki tegeles praktikaaruannete vormistamisega.
Kell 11 alustasime Astangu keskuse ja Eesti tutvustamist. Lisaks oli John meile mõni päev tagasi teinud ülesandeks tutvustada ühte Eesti firmat. Tegime powerpointi Kalevist ja pakkusime ka siin olijatele kaks kilo Kalevi komme. Enamik ca kahekümnest pealtvaatajast olid meile juba tuttavad inimesed: õpetajad, kelle tundides me olime osalenud ja õpilased, kellega me samuti igapäevaselt olime kohtunud. Lisaks olid vaatamas ka Linda (pildil vasakul) ja ärivaldkonna õppejuht. Tänase vestluse käigus selgus, et siinsetel töötajatel on mitmeid tuttavaid, kes on kruiisilaevaga Põhjamaade ringreisil olles peatunud ka Eestis.

Sööklasõbranna tõi meile praktika lõpetamise puhul tordi ja mitu pudelit limonaadi. Tordile oli kirjutatud sõna „edu“. Selle sõna oli ta Google tõlkega leidnud.

Koolist lahkumine oli väga südamlik. Kõik soovisid meile turvalist koduteed ja kutsusid meid Iirimaale tagasi. Meie omakorda arvasime, et nemad võiksid sügisel meile külla tulla. Lõunat süües tuli meie juurde peakokk, kes küsis meie muljeid siin viibitud kahe nädala kohta. Ka tema soovis meile kõike head. Piret ja Jaanus kiitsid koolisöökla toitu. See oligi tõesti maitsev. Õpetaja John kinkis meile kohaliku väiketootja kvaliteetšokolaadid.

Koolist meie majutuskohta jõudes hakkas äikesetorm koos rahesajuga. Kõik lõppes siiski päikesepaiste ja vikerkaarega.

Me oleme võlgu meie majutuskoha info. Meie maadress siin Dublinis on 218 Galloping Green. See on kinnine mitme majaga territoorium, kesklinnast ca 12 kilomeetri kaugusel. Linnaliinibuss sõidab kesklinna 30 minutit ja maksab 3,30 eurot. Katusekorter (penthouse, pildil keskel ülemine korrus) on väga luksuslikult möbleeritud ja ka kõik vajalik kodutehnika ja muud elamiseks vajalikud asjad olemas.