Esmaspäev 6 nov.
Meie reisiseltskond kogunes kella 11-ks lennujaama, kus esimese hooga lendasime Münchenisse. Peale väikest lendu viis raudlind meid aga juba Bilbaosse Baskimaal Hispaanias. Otse terminalide ees ootas meid buss, et viia juba lõplikku sihtkohta Donistiasse /San Sebastiani. Kohale jõudes majutusime peale väikest jalutuskäiku Hotell Ilunioni ja sellega oli meie reisi esimene päev lõppenud.
Teisipäev 7 nov.
Natuke enne üheksat jõudsime Gureaki peakorterisse , kus meid ootas ees õppejuht Zigor. Päeva esimeses pooles tutvustas ta meile keskuse ajalugu ja tegutsemise põhimõtteid. Keskuse ajalugu on pea 50 aastat pikk. 1970-date keskel otsustas erivajadustega inimeste lastevanemate liit luua erafirma, mis toimib nagu iga teine ettevõte, kuid kus enamuses töötavad erivajadusega inimesed. Tööd alustati kahes kohas ja tegevusalaks oli tööstustootmine. Tegevusala põhiajendiks oli vanemate seotus oma töö kaudu selle alaga. Tööstus on Gipuzkoa provintsis, kus Donistia asub, väga arenenud. Tänasel päeval on keskuseid (tootmisüksuseid) üle provintsi ja põhimõte on, et erivajadusega töötaja saaks käia tööl kodust igapäevaselt ühistranspordiga ja mitte kaugemalt kui 20 km raadiusest. Tänaseks on kasvanud välja nendest 2-st kohast 6000 töötajaga piirkonna üks suurimaid tööandjaid. Tegevusvaldkondi on 4 – Tehnoloogiatööstus ; turundus (reklaamindus); teenindus (aiandus) ja koolitus.
Koolitus on kõige uuem osa, mis on põhimõtteliselt duaalsüsteemi kutsekool – nädalast õpitakse paaril päeval teooriat ja ülejäänud aeg tehakse praktilist tööd teistes valdkonna töökodades.
Gureaki 6000-dest töötajast 83% on erivajadusega. Erivajadused jaotuvad intellektipuude, psüühikahäire, füüsilise puude ja sensoorsete puuete vahel. Ei tegeleta vaegnägijatega. 17%, kellel pole erivajadust, jagunevad juhendajate, õpetajate ja juhtiva personali vahel, sh ka insenerid, kelle ülesanne on teha tootearendusi. Samuti ka müügiosakond. Gureak on mittetulundusühing, kuid nad peavad olema jätkusuutlikud. Kõik tegevusvaldkonnad peavad ennast ise ära majandama pikemas perspektiivis. Riigi või kohaliku omavalitsuse rahastus on 20% kogu keskuse eelarvest. Ise on nad uhked, et iga riigi poolt antud 1 euro kohta annavad nad riigile tagasi üle 2 euro maksudena. Kui ajalooliselt pakuti tööstuse suunas peamiselt allhanget koostamise vallas, siis praeguseks pigem üritatakse pakkuda terviklahendusi, kus ise toodetakse detailid ja siis koostatakse need. Praeguseks suurimaks omanikuks on siiani Lastevanemate liit, kuid lisaks neile kuulub omanike ringi ka provintsivalitsus, linnavalitsus, Ilunioni korporatsioon ja üks kohalik pank. Ilunion on samuti seotud erivajadustega osaliselt, kuid tegeleb vaegnägijatega. Näiteks kuulub neile ka hotell, kus me ööbime.
Päeva teises pooles külastasime koostetsehhi, kus valmistatakse juhtmeköidikuid. Näiteks oli liin, kus toodetakse juhtmeid autotööstuse esilaternate jaoks. Lindil liiguvad rakised, töötajate eest läbi ja iga töötaja lisab sinna oma komponendid. Lindi lõpus juhtmeköidik testitakse ja siis pakendatakse. Iga töötaja ees on ka pilt ning juhend mida ja kuhu ta peab panema. Teises tsehhi osas olid töölauad, kus suurema võimekusega töötajad koostasid lifti elektrikilbi juhtmeid. Töö käib tiimides, kus on erineva tasemega töötajad. Tugevamad tegelevad keerulisemate ülesannetega ja nõrgemad lihtsamatega. Enamik töötajaid on palgalised, kuid leidub ka neid, kes alles õpivad, või saavad tööteenust. Lepinguline töötaja peab saama täistööaja eest vähemalt miinimumpalga, mis on veidi üle 1000 euro kuus. Töö on 40 tundi nädalas, 8.00…17.00-ni. Lisaks 8 tunnile tööajale on 3 puhkepausi ja lõuna. Kahjuks ei lubatud siseruumidest pilte teha, kuna kaitstakse oma töötajate privaatsust. Kes soovib võib vaadata lingilt tutvustusvideot.
Peale külastuse lõppu suundusime Zigoriga lähedalasuvasse ülikooli lõunale ning sellega oligi päeva ametlik osa lõppenud. Õhtul kell 20.00 oodati meid aga kõiki vanalinnas asuvasse restorani õhtusöögile. Enne seda tegime tööd – 36 e-maili päevas on täiesti tavaline. Kui meilid vaadatud ja vastatud, tutvusime hotelli lähiümbrusega ja vaatasime ka ookeani üle.
Õhtusöögi lähenedes sõitsime bussiga paar peatusevahet mööda rannikuäärt vanalinna ja tutvusime sealse meluga. Kui olime kirikus patud andeks palunud ning ka kohaliku turuga tutvunud oligi kell ja kõht ühel nõul. Õhtusöök möödus lõbusalt vesteldes, lisaks Zigorile oli meiega liitunud veel kaks töötajat. Õhtu lõpetuseks nautisime väikese vihmaga jalutuskäiku tagasi hotelli.
Kolmapäev 8 november
Päev algas taas kell 9.00 Gureaki keskuses. Kuna jõudsime kohale varem tutvusime keskuse aiaga. Keskuses on neli maja, mille vahele jääb ristikujuline hoov. Hoov on pealt kaetus katusega ning selle all kasvavad igasugused taimed, näiteks banaanid ja palmid. Lisaks on seal paar väikest veesilma kaladega. Sellest tekkis võrratu idee, et ka Astangu hoovile võiks katuse peale ehitada ja sinna teha palmide ja tiigiga talveaed. Talveaia algatuseks panime tasku paar palmiseemet, mis nurupeal vedelesid.
Kuna Zigor pidi täna osalema Gureaki “strateegiapäeval”, siis meid võttis kell 9 vastu Nerea, kes töötab samuti koolitusosakonnas. See osakond on keskuse kõige uuem ja selle eesmärk on valmistada inimesi ette tulevaseks tööpõlveks. Ise nad jagavad õppe eri staadiumitesse lepingute järgi, mida õpilastega tehakse. Kõige madalam leping sarnaneb kõige enam Pikaajalise kaitstud tööga. Teise etapi leping sisaldab juba pooles osas tööd ning pooles osas õpet, ning viimane leping on juba sisuliselt täistöökoht aga õppeüksuse järelevalvega. Aeg, mis igale osale kulub on individuaalne ja võib ka olla, et jäädaksegi esimesse etappi. Ühine on aga see, et tehakse vajalikke asju, valmivad tooted ja/või teenused on tellitud. Näitena viidi meid video ja kommunikatsiooni tiimi juurde, kelle ülesanne on filmida üles ja kokku lõigata keskust tutvustavad videod ning ka kajastada keskuses toimuvat. Hetkel oli tiimis juhendajale lisaks 3 töötajat, tavapäraselt pidi tiimi suurus olema 2 võrra suurem. Näiteks on nende tehtud ka eile lisatud tutvustus video. Samuti tutvustati meile samast õppe poolelt aiandusmeeskonda. meeskonna üheks ülesandeks on hoolitseda kogu keskust ümbritseva aia eest. Lisaks Gureaki aiale oli neil leping ka ülikooliga, kus me lõunatame ning ka näiteks eraaedade omanikega. Tegeleti nii aedade hooldamisega – niitmine, riisumine, pügamine aga ka uute taimede istutamisega. Ülikooliga on koostöö tegelikult suurem, ka sööklas töötavad Gureaki kliendid.
Teine suur osa, millega tutvusime oli turundusosakond. Näiteks pakub Gureak teenust baskimaa haiglatele, kus nad digitaliseerivad haigete haiguslugusid. Samuti näiteks transkribeeritakse kohtu arutelusid. On ka leping lennukompaniiga, kelle puhul hallatakse kogu preemiapunktide süsteemi ning lahendatakse ka e-kirja teel ja telefonis saadud kaebuseid. Tegelikkuses küll Gureaki töötajad hindavad sisse tulnud kõne puhul olukorra tõsidust ja lahterdavad need kategooriatesse. Ainult kõrgema kategooria kõned suunatakse edasi lennukompanii juhtumikorraldajate poole. Töö toimub 24 / 7 ning tööd tehakse ka kodust olenevalt millises vahetuses töötad. Selles osakonnas töötasid peamiselt füüsilise puudega töötajad või siis psüühikahäirega kliendid kelle haigus ei sega mõtlemis- ja otsustusvõimet. Päeva lõpetasime trükikojas, kus toodetakse erinevaid trükiseid, reklaame aga ka näiteks tanklaketi ja muid kliendikaarte. IT osakonnas töödeldakse klientide avaldused, trükikojas trükitakse personaliseeritud kaaskirjad, millel kleebitakse samas valmistatud kliendikaardid ning pakendatakse need ka ümbrikusse. Pakendamine käib liinil, kus arvuti fotosilmaga kontrollib, et ümbrik, kiri ja kaart on kõik ühe ja sama inimese oma. Samuti pakendati seal osakonnas näiteks kottidesse spordivõistluste osavõtjaauhindu. Meile selgitati ka seda, et tööde – lepingute valimisel ei lähtuta lepingu hinnast vaid sobivusest ja pikaajalisusest. Kiirele ühekordsele aga tasuvale tööle eelistatakse alati pikaajalisi aga võibolla rahaliselt mitte nii häid töid. Tähtis on töötajate jaoks stabiilsus.
Peale lõunatamist ja hotelli tagasi jõudmist otsustasime linna edasi avastama minna. Donostia või siis SanSebastian asub lahe kaldal ning on ümbritsetud mägedega. Ühe mäe otsa saab sõita funikulööriga ning nautida vaadet. Otsustasime selle ära proovida, kuid kohapeal selgus, et novembris on just kolmapäev see, kui raudtee on kinni. Vast homme siiski õnnestub see soov teoks teha. Teiseks otsustasime vaatama minna teiselpool lahte vanalinnas asuvat Akvaariumi nimeist asutust. Et teemaga end kurssi viia, otsustasid enne seda kaks hüljest ka ookeanivee soolasust proovida.
Kui juursed kuivad ja meresool nahal pärlendamas võtsime suuna Akvaariumisse. Tegu on väikese meremuuseumi ning merekalade akvaariumite kooslusega. Suurimast akvaariumist sai ka tunneli kaudu läbi jalutada.
Peale akvaariumit proovisime röstitud kastaneid ning tutvusime edasi vanalinna ning seal asuvate turistilõksudega.
Neljapäev 09.november
Tänane päeva nagu ikka algas kell 09.00 Gureakis. Tänane päev oli pühendatud Itinerary osakonnale. See on osakond, kes tegeleb kliendiga tema esimestel sammudel Gureaki tulles. Esimesena peab klient esitama avalduse koos kõigi oma andmetega kaasaarvatud oma diagnoosiga. Edasi suunatakse klient ühele kuuest nõustajast, kes lepib kliendiga aja kokku vestluseks. Vestlusel selgitatakse välja kliendi keskselt tema soovid ja unistused oma töö suhtes. Nõustaja uurib kliendi eelnevalt ajalugu, kas ta on eelnevalt tööl käinud ja milline on tema haridus jne. Analüüsitakse kliendi oskusi ja vastavalt sellele suunatakse ta vastavasse kohta. Selleks võib olla tööharjutus keskus, kus kliendid õpivad tööelu. Samm-sammult harjutatakse tööl käimist, lihtsamate ülesannete tegemist jne. See periood võib kesta ka tööelu lõpuni. Tegemist on teenusega, mida osaliselt rahastab valitsus. Teine võimalus on see, et nõustaja saadab kliendi treeningprogrammi, kus toimub 50% teoreetilist tööd ja 50% praktiseerimist. Kui selgub, et klient on ülesanded piisavalt selgeks saanud, siis ta liigub edasi avatud tööturule. Kolmandana ongi võimalik nõustajal saata klient otse avatud tööturule, kui tal on selleks olemas piisavad oskused.
Edasi me külastasime ühte treeningprogrammi, mis toimub kaks korda aastas. Programm on orienteeritud Aspergeri sündroomiga inimestele, kus selgitatakse välja kliendi oskused. Hetkel oli selles grupis 3 klienti. Nelja nädala jooksul antakse klientidele erinevaid ülesandeid, mis on seotud tarkvara arenduse ja kodeerimisega. Näiteks esimesel nädalal on neil vaja kokku panna robot ja sellele programmeerida erinevaid tegevusi. Näiteks kuidas robot tunneb ära värvid ja ütleb, mis värvi mingi asi on. Või siis oli selline ülesanne robotile programmeerida otse liikumine, seinast 30 cm kaugusele seisma jäämine, ümber pööramine ja siis tooli ümber ringi tegemine. Seal olevad kliendid olid väga andekad ja kahe päevaga olid nad ära teinud suure töö.
Järgmisena tehti meile presentatsioon avatud tööturu rühma poolt. Nagu meie keskuses on tööhõive talitus. Avatud tööturu tiimi töö on suhteliselt sarnane meie tööhõive talituse tööga. Nad ise otsivad tööandjaid või tööandjad pöörduvad nende poole, et palgata endale erivajadusega inimest. Nimelt on Hispaanias seadus, et iga 50 töötaja kohta peab ettevõttes töötama vähemalt 1 erivajadusega inimene. Seetõttu pöörduvad firmad nende poole, et palgata erivajadusega inimesi. Pärast nende või tööandjate pöördumist ettevõtte poole toimub töökoha analüüs, kus Gureaki töötajad (Job Coaches) lähevad töökohal ja analüüsivad töö protsesse ja mõtlevad, kuidas seda mugandada erivajadusega inimesele. Valitakse välja mõned kandidaadid, kes võiks sellele kohale sobida ja ühele neist pakutakse seda tööd. Siis tehakse vastavad kohandused, et klient saaks seal tööle hakata. Kohandused on näiteks tööprotsesside lihtsamaks muutmine, vajadusel pildid tööülesannetest jms. Seejärel hakkab töötaja koos kliendiga käima töökohal tööl. Ta õpib koos kliendiga töö selgeks ja toetab teda selle juures. Vastavalt vajadusele kas üks päev või näiteks kuni kaks nädalat. Pärast seda eemaldus järk-järgult ja kliendi toetamine jätkub probleemide ilmnemisel või kord aastas uuritakse firmast, kuidas kliendil läheb. Selline toetus jätkub kuni kliendi tööaja lõpuni. Hispaanias sõlmitakse tööleping erivajadusega inimesele kuni 3x üheks aastaks ja pärast seda on võimalus saada tähtajatu tööleping. Edulooks loetaksegi seda, kui klient on saanud tähtajatu lepingu, kuid kindlasti ei tähenda see seda, et tööturult välja langemisi hiljem ei oleks. Põhilise probleemina tuuakse välja seda, et tihti ei võta tööandjad kohe probleemi ilmnemisel nendega ühendust ja siis läheb probleem nii suureks, et seda on juba keeruline lahendada. Gureaki puhul oli huvitav see, et kui kliendil on muud probleemid näiteks sotsiaalsed või midagi muud, siis nemad lihtsalt teavitavad spetsialiste, kuid otsest koostööd nad nendega ei tee. Ilmnevad probleemid on sarnased meie klientide probleemidele.
Pärast väikest kohvipausi tehti Marguse ja Mariaga intervjuu Gureaki video tiimi poolt, kus küsiti erinevaid küsimusi meie asutuse kohta ja nende külastamise kohta. Video tegid erivajadusega inimesed ja see läheb üles nende uudistesse.
Edasi suundusime lõunale ja meie päev Gureakis oli läbi. Õhtupooliku veetsime funikulööriga üles mäkke sõites ja imelisi vaateid nautides. Põhja-Hispaania on ikka nii imeline maa, milline imeline loodus.
Reede 10.november
Täna külastasime Gureaki pesumaja, mis on ehitatud ühe teise ettevõttega kahe peale. Pesumajas töötavad erivajadusega inimesed kahes vahetuses ja seal on ka üks treeningprogramm, kus kuus erivajadusega inimest õpivad seda tööd ja neil on üks juhendaja, kes siis neid õpetab. Treening kestab kuus kuud ja pärast seda on neil võimalus pesumajja tööle jääda. Pesumaja on mega mega suur.
Pärast pesumaja külastust suundusime me Gureaki plasti tehasesse. Seal toodetakse erinvaid plasttooteid. Enamus toodangut läheb autotööstusele näiteks autode turvapadja plastik ümbrised, lisaks toodetakse ortooside plastikud ja muid erinevaid asju. Tehas on väga suur ja enamuses automatiseeritud. Selles tehases töötavad enamuses füüsilise ja psüühilise erivajadusega inimesed.
Õhtul suundusime Bilbaosse, et näha enne tagasi tulemist ka seda imelist linna. Koidu ja Margus käisid Guggenheimi muuseumis. Hiljem käisime ka vanalinnas ringi ja niisama uudistasime linna.
Laupäev 11.november
Täna suundume tagasi Eestisse. Tuleb pikk päev lennujaamades kella üheteistkümnest kuni õhtul kaheteistkümneni, kuni jõuame.
