Praktikat on saanudki juba nädal! Tegime hommikusöögilauas plaane sõita Prantsusmaale, et maksimaalset õpikogemust ja kultuurset elamust selle kahe nädala jooksul saada. Kuid siiski mitte ükski päev ei lähe plaanipäraselt. Henri oli väga kurb, et ta ei saanud Prantsusmaale minna (tegelikult palus ta ise, et kas võiks koju jääda). Hommikul just enne minekut suutis Heleri trepist alla kukkuda. Saime hoopis kogemuse minna Saksamaa erakorralise meditsiini osakonda, kus mitte keegi ei osanud inglise keelt. Kuna Heleri jalg oli väga haige, siis Rait kandis tema ühte jalanõud. Oli näha, et kõik olid väga abivalmid ja toetavad, välja arvatud Henri, kes ei tahtnud meiega kaasa tulla. Pärast EMO külastamist võtsime kohe sihi Heidelbergi kummikommipoodi. Kahjuks ei olnud kummikommipood suur ja keegi kogu linnas ei kasutanud kaardimakseid. Linnas käisime veel jäätist võtmas, valuvaigisteid ostmas ja lõunat söömas, mis kõik oli tore peale kõrgete hindade. Samas saime tõelise Saksa toiduelamuse ning avastasime Heidelbergi vanalinna. Tahtsime käia ka Botaanika showle Mannheim pargis, aga kahjuks oli park liiga suur ja järjekorrad parklasse liiga pikad. Kimasime seejärel kohe koju, külmkapis ootavate hõrgutavate roogade ja jookide juurde. Henri julges minna kahte poodi samal ajal, et Helerile vett tuua. Homme proovime siiski taas võtta suuna Prantsusmaa poole.