Enamike õpirändel osalejate jaoks algas päev 10.30 Astangul, kust suunduti lennujaama ja kohtuti teiste kaasatulijatega. Lend väljus oodatust veidi hiljem (15 minutit), jõudsime õnnelikult Frankfurti. Seejärel läksime oma rendiautode järele. Seal saime mõnusa üllatuse osaliseks, sest meie poolt broneeritud kahe väikse auto asemel pakuti meile 9-kohalist avarat bussi. Sõit Bitburgi kestis ca 2 tundi, mille käigus muutusid vaated üha imelisemaks – mäed ja orud vaheldusid ning avarus võttis sõnatuks. Saksamaal oli juba suur kevad – puud rohelised, kastanid õitsesid ning toomingad juba lõpetanud. Soojem kui Eestis ja poisid vahetasid jalanõud plätude vastu.
Jõudsime Euro BBW -sse, majutasime end ära. Uus kodu kaheks nädalaks on meil avar ja privaatne. Kõigil on oma tuba, lisaks avarad köögi-ja puhkeruumid.
Õhtu lõppes meil kohalikus kebabisöögi kohas, kus meid kostitati suurte ning maitsvate praadidega.
Märkamisi – metsad olid ilusad ja paksud; lennukisõit oli huvitav ja vahva.
/Teine päev
Hommik algas pudru söömisega ja siis läksime kooliga tutvuma. Seal toimus tutvustamine, mis toimub koolis ja mis toimub piirkonnas. Kõik olid väga külaslislahked ja sõbralikud. Seejärel suundusime puidutehasesse Notte, kus tutvusime praktikakohaga. Teel tagasi võtsime kaasa ka Saksamaal tavalise käitumise ehk tänavale jäetud tarbetute asjade hulgast väikse kodutu laua, mis leidis uue kodu meie vastuvõtja Anne juures. Siis käisime kooli puidutöökojas ja läksime lõunale. Toit oli suurepärane ja väga maitsev. Abikokad tutvusid oma praktikakohaga ehk suure köögiga. Meid viidi ka kohalikku teepoodi, kus oli äärmiselt rikkalik valik väga erinevaid teesorte. Seal veetsime üsna pikalt aega.
Seejärel suundusime tutvuma kohaliku marketiga. Õhtul oli meid kutsutud kohalike õppijatega tutvuma õppelinnakus olevasse noortekeskusesse vastuvõtupeole.Seal pakuti süüa ja ka meie pakkusime omalt poolt Eesti toitu – kiluvõileibu ja kamakreemi. Noortekeskuses saab mängida piljardit, videomänge, noolemänge, teha sporti jne. Homme ootab meid juba tõsine tööpäev.
/Kolmas päev
Hommikusöök oli kell 7, mille tegid Karl ja Raiti ning tööpäev algas juba 7.50. Abikokad valmistasid kana-juurvilja roa alustades juurviljade puhastamisest ja tükeldamisest kuni serveerimiseni. Lisaks tegid vahvleid ja kirsikompotti. Pärast lõunat toimus väga põhjalik köögi koristus. Puiduõpilased Euro BBW-s valmistasi tappe ja Nottes olevad alustasid koristamisega ja hiljem said freesida ja saagida.
Pärast tööpäeva istusime oma bussi ja startisme Trier’i linna poole, mis asub ca 30 km kaugusel ning kuulub maailma kultuuripärandi hulka olles lääne poolseim Rooma pealinn Euroopas. Seal saime imetleda Rooma aegseid linnaväravaid, milles ka sees ära käisime. Lisaks nägime hiigelsuurt Trieri Püha Peetri katedraali nii seest kui väljast. Jalutasime linna peal ning seejärel suundusime tagasi Bitburgi. Õhtu lõppes kohalikus pubis süües ning toidukauplust külastades.
/Neljas päev
Tänane tööpäev algas samuti vara. Igaüks läks oma tööpostile. Karl ja Raul puhastasid kõigepealt kalast luud välja, siis puhastasid nad baklažaani, sibula ja kartuli. Toit oli tänagi imemaitsev.
Mark ja Sten jätkasid käsitööga – valmisid ilusad tapid. Juba varsti algab uus töö. Lauri ja Raiti valmistasid ukseraame ja said sealhulgas vestelda pikemalt ettevõtte juhiga.
Peale tööpäeva tegime väikese pausi ja tõttasime vaatama Saatana kanjonit. Vaated olid nagu muinasjutumetsas, aga ronimist oli palju. Tegemist tundus olevat nõiametsaga, sest plaanisime olla seal 45 minutit, ent välja jõudsime 3 tundi hiljem. (Tõele au andes juhtus nii, et printsessid eksisid ära ja välja tõid neid 2 kohalikku, müriseva raudse ratsu seljas).
Õhtu lõppes ühise toidutegemisega ja me polnud tükk aega söönud nii maitsvaid makarone hakklihaga ning Raiti poolt valmistatud pannkooke.
/ Viies päev
Päev algas traditsioonilise hommikusöögi valmistamisega ning tööle suundumisega (ikka armutult liiga vara). Abikokkadele oli juba valmis pandud eesti keelde tõlgitud šokolaadi-pähklikoogi retsept, mida asusime usinalt tervele koolile valmistama. Muna asemel oli küll sõna “omanik”, kuid paraku sellist koostisosa me laost ei leidnud. Puidu õppijad hakkasid tegema puuhaamrit ja said lõpuks kasutada ka masinaid, mis erinevalt Astangu masinatest on elektriliselt seadistatavad ning kuigi oli uudne kogemus, siis saadi nende mugavusest kiiresti aru. Nottes tehti heakorra tööd – põletati kõnniteed gaasipõletiga umbrohu ja sambla eemaldamiseks.
Täna pakuti lõunasöögiks klassikalist bradwursti koos currykastmega, niiet saime süüa traditsioonilist saksa toitu.
Peale tööpäeva istusime kiiresti oma bussi, et jõuda Bernkastel-Kuesi Moseli jõe ääres, et külastada vanade saksa autode muuseumi ning väga armast vanalinna. Linn asub sügaval jõe orus, mida ümbritsevad kõrged mäed, mida katavad viinamarja istandused. Vaatepilt on lummav ja võimas. Nii automuuseum kui linnajalutuskäik olid täpselt paraja suurusega, et jõuda veidi varem oma praegusesse koju ning õhtu lõpetada taas ühise õhtusöögiga.
/Kuues päev
Päev algas ikka veel liiga vara 🙂 Kui toit söödud, liikusime töökohtadele.
Peale 3 päeva jahtimist, saime pagaritöökojast ka lõpuks brezeleid, mis on traditsioonilised Saksamaa soolakringlid.
Abikokad valmistasid täna cannelloone, mis teisisõnu on hakklihaga täidetud suured makaronid. Puidu töökojas valmisid puidust haamrid ja ettevõtte poisid eeltöötlesid põrandat alusvaibaga, et saaks varsti panema hakata parketti.
Peale tööpäeva sõitsime lossi – Burg Eltz. Selles lossis on elanud 60 generatsiooni ja kuulub tänini samale suguvõsale, kes peab seda lossikest oma suvekoduks.
Karmen valmistas meile jälle õhtusööki – seekord ristotot – aitäh, kõht sai täis.
Juba homme ootavad meid uued seiklused.
/Seitsmes päev
Päev algas tavapärasest pool tundi hiljem, kuid juba kell 8 oli väljasõit Luxembourgi poole. Esimesena suundusime Notrhe-Dami katedraali, seejärel jalutasime mööda hertsogilossist ning läksime külastama Casemates de Bocki, mis kujutas endast kunagist kindlusemüüri ja vanglat. Seal pidime ronima üsna kitsastes käikudes, kuid vaated olid kaunid. Jalutasime veel vanalinnas ning otsustasime ka minna vaatetorni, mis andis ülevaate tervele linnale.
Seejärel oligi aeg öelda hüvasti Luxembourgile ja võtta suund Prantsusmaale Metzi linna. Seal oli meil 2 eesmärki: moodsa kunsti muusem ehk Pompidue keskus ning Metzi katedraal. Katedraal oli äärmiselt võimas ja muljetavaldav. Moodsa kunsti muuseumis avaldas kõige rohkem muljet seina külge teibiga kinnitatud banaan, mille kunagine müügihind oli 6,2 miljonit dollarit. Tegu oli maailmakuulsa itaalia visuaalkunstniku Maurizio Cattelani näitusega.
Prantsusmaal käisime kohalikus passeries ja ostsime kaasa nii baguette, makroone kui ekleere. Oligi aeg tagasi suunduda Saksamaale, mida seekord läbisime läbi Schengeni asula, et uudistada kolme riigi piiripunkti.
/Kaheksas päev
Kaheksas päev algas nagu ikka hommikusöögi valmistamisega, pärast mida võtsime suuna Belgia poole, et külastada Tongereni linnas Euroopa suurimat igal pühapäeval toimuvat antiigiturgu. Tongeren on Belgia vanim linn. Külastasime seal ka kohalikku katedraali (selleks reisiks oleme neid näinud piisavalt).
Edasi suundusime Hollandi poole. Eesmärk oli külastada Maastichti linna, mis asub kohe Belgia piiril. Seal käisime omalaadses raamatupoes, mis oli üllatus-üllatus – kirikus. Lisaks külastasime Illusioonide muuseumi ning nautisime mõnusat söömaaega õues (28 kraadi).
Lisaks enne Bitburgi tagasi pöördumist sõitsime veel Aacheni lähedal asuvasse kolme riigi (Saksamaa, Hollandi ja Belgia) piiripunlkti, kus oli kõrge vaatetorn ning mitmed restoranid. Kahjuks oli suletud juba seal asuv põõsastest labürünt, kuid eks midagi võib jääda ka tulevikuks.
Kõik on oma reisiga rahul, kuigi oleme juba üsna väsinud intensiivsetest päevadest ning suundume täna varakult puhkama.
/Üheksas ja kümnes päev
Eile oli meil lühem tööpäev. Kohe lõunast startisime lõbustusparki nimega Phantasyland. Algus oli rahulik, teine sõit läks hullemaks, aga kolmas juba ületas taluvuse piiri. Õpetajad alustasid kolmandast. Õpetajad rahustasid end seejärel lastekarusselil ja saksa estraadi vaadates ning tegid hiirtejahti. Õppijad tegid veeprotseduure ja hirmutasid ennast hiina õuduste toas, mis päriselt oli hoopis naljaks. Pärast enda loksutamist suundusime tutvuma endise Lääne-Saksa pealinna Bonniga ning oligi aeg tagasipöörduda oma armsasse Bitburgi.
Tänane päev algas äärmiselt töökalt – abikokad puhastasid ja tükeldasid tohutud kogused porgandeid ja kartuleid ning tegid kahte erinevat juustukooki. Puidupoisid valmistasid koolis ette CNC – pingi jaoks materjalid ning hakkasid seal välja freesima karpe. CNC tundus põnevam kui tegelikult on. Nottes freesiti CNC peal pleksiklaasi ning aitasid transporttööl.
Pärast tööpäeva võtsime vastu otsuse käia omal soovil kauplustes ja Bittburgi linnaga tuvumas. Enne seda tegime oma selle reisi suurimad sisseostud kooli kohalikus teepoes.
/Üheteistkümnes päev
Päev algas töiselt: abikokad tükeldasid savoia kapsast, seejärel sibula ettevalmistus, kartuli tükeldamine, kartulipüree ja kaiserschmarrn’i valmistamine. Puidutöökojas toimus pliiatsikarpide valmistamine (kaante tegemine), Nottes pandi korteri põrandale parketti ning lõigati pleksiklaasi.
Peale tööpäeva sõitsime tagasi Luxembourgi, et külastada Viandeni lossi. Võrreldes eelmise lossiga, oli tegu modernsema lossiga. Sees oli vähe vaadata, sest ruumid olid küll avarad, kuid tühjad. Selle põhjustas ilmselt II Maailmasõda, mille käigus loss oli saanud kahjustada. Pärast jalutasime veel veidi mööda linna, kus tee lookles mäest alla ja üles. Sõime jäätist ja vaatasime jõge.
/Kahetistkümnes päev
Ühise hommikusöögi järel suundusime taas tööpostile. Abikokad aitasid lõunaks valmistada praetud tursafileed, valmistasid ette köögivilju ning lõikasid homseks guljašš-supiks loomaliha sisefileed. Lisaks said proovida köögiviljastruudlit. Puidupoisid lõpetasid koolis pliiatsikarpide valmistamise, alustasid kalasabatappide valmistamist. Nottes tehti heakorratööd, korteris lõpetati parketi paigaldus.
Pärast tööd oli meil kokkulepitud kohaliku kuulsa Bitburgi õlle muuseumi ekskursioon, mis lõppes degusteerimisega. Bitburgi linn on tugevalt seotud Bitburgi õllega. Alloleva pildiga tervitasime ühtlasi sünnipäeva puhul õpetaja Tarmot. Ekskursioon oli huvitav ja hariv, andis ülevaate ajaloost ning õllevalmistamise protsessist. Seejärel külastasime kohalikku parimat kebabi kohta.
/Kolmeteistkümnes päev
Viimane tööpäev Bitburgis oli tavapärasest lühem ja lõppes enne lõunat. Abikokad olid selleks ajaks aidanud ettevalmistada guljašš-supi jaoks köögiviljad (paprika, sibul ja kartul) ning teha capuccino-kreemi desserdiks. Hüvastijätt köögiga oli südamlik ning korduvate tagasikutsetega. Puidutöötajad lõpetasid oma tapid ning koristasid lauad. Neist jäi maha Eesti silt. Pärast lõunat toimus veel kohtumine Sonjaga, kes küsis meilt tagasisidet.
Seejärel otsustasime sõita veel kohalikku elamusparki nimega Eifelpark, kus olid nii lõbustusatraktsioonid kui sai vaadata ning isegi jalutada looduses loomade vahel. Õnneks siiski mitte karude ja ilvestega koos. Lisaks külastasime kohalikku sauna- ja veekeskust. Nüüd oleme kõik valmis kojusõiduks.
/Neljateistkümnes päev
Laupäeval ootas ees viimane hommikusöök, sõit Frankfurti lennujaama, meie bussi tagastamine ning lend tagasi armsasse Tallinna.
Meie start oli seekord tagasihoidlik, ei mingeid lennukeid. Istusime rahulikult autosse ja sõit Kaunase poole võis alata.
Pärast pikka sõitu tulid meie esimesed peatused lätis hesburgeris ja peale rämpstoidu hommiku sööki läksime Munchhauseni Muuseumisse. Meie arvamused muuseumist: Natukene oli igav, kuid ka natukene põnev ka.
Peale muuseumist oli väike poes käik Pauska linnas , et ennast hommiku söögiga varustada. Hiljem olimegi Kaunases, saime maja võtmed ning seadsime ennast sisse. Natukese aja pärast läksime välja sööma jälle rämpstoitu Burger Kingis.
Homme alustame oma tööga kell 9:00 .
Esimene tööpäev !
Kell 9.00 olime kohal ja päev algas kooli tutvumisega, peale tutvumist alustasime pehme mööbli valmistamisega, tegime diivani patju, saime padjad valmis ning joonistasime poroloonile kuusnurga peale ja lõikasime poroloon saega välja, peale seda liimisime porolooni detailile.
Peale tööd tegime MEGA päeva. Jõudsime MEGA keskusesse , ning sealt edasi läksime Mini Golfi mängima, peale Mini Golfi läksime Bowlingut. Enne mänge ka täiendasime toiduvarusid. Siis tulime tagasi koju et teha söök valmis. Õhtu lõppes Sandra valmistatud kartulivormiga maiustades. Loomulikult kadusid kausist ka päeval ostetud kilo komme 🙂 Ütleb ju vanasõnagi, et hea asi kaua ei püsi. Homme saab olema tõsisem tööpäev.
Täna saime ka tööriided selga.
Täna meie tööd oli: otsisime sobivas mõõdus plaatmaterjali, lõikasime sae ketta peal pikkuseks/mõõtu, järgmiseks läksime lahkamis sae peale, järgmine ülesanne oli höövel pingi juures peale seda läksime paksus masina juurde et õige paksus oleks, seejärel läksime tagasi sae ketta juurde ja lõikasime uue detaili mõõtu.
Väike näks Pead sai kokku pandudLõvid lossi ukse ees !
Täna oli meil plaanis külastada Mokslo salat ehk Eesti keeli Teadussaart. Pärast pikka ja väsitavat jalatuskäiku saime halva üllatuse osaliseks, nimelt on Leedu analoog meie Ahaa keskusele väga populaarne ja sinna oleks pidanud piletid nädal aega enne ette tellima. Olgu nii, ostsime siis kuuendaks maiks piletid ja mõtlesime mida edasi teha. Järgmiseks valikuks oli Laser lahing, kohale jõudes kordus sama asi, palun tellige ette piletid ja lisaks ei saa või ei tohi väidetavalt alla nelja inimese mängida ( miks ei saanudki aru ) olgu nii, jäi üle plaan c, mis oli minna peatänavale jalutama ja see oli täiesti tasuta. Kui 10 000 sammu täis sai oligi aeg sammud kodupoole seada. Peale õhtusööki viis Sandra meid taas jalutuskäigule ( tule taevas appi) ja järgmised 10 000 sammu oligi meie tänase päeva rekord. Ah jaa harjutasime natuke ka Bolti tõuksidega linna avastamist 🙂
30.04.2025
Tänased tegemised : Täna panime klambri püstoliga karkassi kokku mida eelmisel päeval mõõtu/pikkuseks lõikasime. Järgmiseks panime mõõdud suure papi tüki peale ja lõikasime kääridega välja. Panime välja lõigatud pappi klambri püstoliga kinni. Võtsime porolooni ning sinna panime ka mõõdud ja lõikasime välja. Liimisime porolooni karkassi ümber. Viimaseks ülesandeks oli kaks korda paksem poroloon peale liimida. Ning siis hakkas Armand meid kiusama ja küsima kuidas siiani välispraktika kulgenud on. Sandra ütles: siin on liiga palav. Tuju on alati hea, leedu on ilus. emotsioonid on naiss naiss. Aga toidud leedu kooli poolt pole kõige lemmikumad. Andre ütles: siin on mõnus ilm ja samas ka rahulik koht , töö pole nii rasked veel olnud aga pole ka kerge samuti
Õhtuseks meelelahutuseks oli makaronide keetmine ja Need for speed . Sandra arvamus: Oli mega lõbusad sõitmised, sai palju naerda. põnev ning mulle täiega meeldis. tore oli. Andre ütleb et see on põnev ja lõbus koht mis ma olen Leedus käinud.
Käes on esimene mai ja vaba päev. Päeva otsustasime veeta toredas väikelinnas nimega Anykščiai kus asus bobirada väikesel mäel nimega Kalita hill . Pärast korduvaid üles/alla sõite läksime puude otsa ronima. Lõpuks leidsime kuskilt metsavahelt puuskulptuuride raja mis oli väga muljetavaldav. Seal oli ka Guinessi rekordi vääriline kõige kõrgem puuskulptuur.
Jäime kõik kolmekesi pildile !
Märkamatult on kätte jõudnud 2 mai. Meie tänased tegemised: alustuseks joonistasime ning lõikasime papist ruudu kuju ümartatud nurkadega, siis valisime erinevaid kangaid Armand valis punase , Andre valis beezi Ja mina valisin hele pruuni. Peale valimist kopeerisin selle välja lõigatud kuju kangale( mina pidin lisama 1cm juurde kuna oli õhuke kangas) ja lõikasin välja, kuna Andre valis paksema kanga siis ta pidi 2cm rohkem juurde panema ja õmblema rohkem. Peale välja lõikatud detaili õmblesime kokku ja tuli tumba kott, ning sikutasime juhatajaga selle tumba peale, peale seda kui tumba kott oli paigas ,kinnitasime tumba koti tumba põhja alla klambri püstoliga kinni. Viimaseks klammerdasime mingi musta tugeva riide põhja alla.
Peale tööd oli sõitmine köisraudteel, trepijooks ja kaubanduse kammimine. Õhtul oli taas Sandra tubli perenaine ja valmistas kanakoiva riisiga. Armandi ja Andre unistused dieedist unistusteks ka jäävad. Homme plaanime minna ja avastada ka natuke Poola riiki. Põnevust tekitab, et seal ei olegi rahaks euro. Täna on meil meeleolu lõbus, huvitav, igatsus astangu toidu järgi, Soojad tervitused Alinale kogu Astangu köögipersonalile.
Laupäeval tegime kauaoodatud sõidu järgmisesse välisriiki, milleks oli Poola:) külastasime Augustowi linna kus vaatamata külmale tuulele käisime laevaga kanalil sõitmas, hiljem jalutasime kanali ääres ja nautisime kohalikke maitseid. Ööbima jäime Hotelli ABRO ! Kui keegi peaks tulevikus seal kandis öömaja vajame siis meie igatahes soovitame. Väga hea teenindus, väga head toidud ja ka hommikul lahkudes anti suur tops kohvi tasuta teele kaasa. 🙂
Ärkasime Abro hotellis, sõime hommikust siis pakkisime asjad ja hakkasime sõitma Klaipeda poole,et minna delfinaariumisse ja meremuuseumisse. Peale pikka sõitu jõudsime kohale. Ostsime pileteid praamile ning läksime praamiga Kurasäärele. Muuseumi juurde viis meid autorong. Jõudsime kohale ning läksime esimesena muuseumisse. Vaatasime ringi ja nägime palju erinevaid kalu, saime minna kuulide alla.
Delfinaariumis esinesid meile delfiinid ja merelõvid. Esitlus kestis 35minutid. Delfiinid ja merelõvid tegid igasugu trikke ja pritsisid inimesi veega. Delfiinid hüppasid läbi rõngaste, tõid rannapallid tagasi õpetajate juurde , ning ka hoidsid palli nina peal. Keerutasid vees nina veest väljas. Merelõvid püüdsid rõngaid ümber oma kaela, tegid muzi. Etendus haaras nii kaasa, et väga palju pildistada ei jõudnudki. Koju saabudes ootas meid kooli kohal kõrguv vikerkaar.
Pärast pikka ja väsitavat nädalavahetust saime tavarutiini tagasi ja asusime töötama endale tuttavatel puidutöö pinkidel. Õhtu on täna rahulik kodune, et leevendada kergelt tekkima hakkavat koduigatsust.
Eelmise nädala töö ja vaev on teie ees
Ja töö jätkub. Täna valmistasime liimkilpi. Alustuseks võtsime materjali ja tassisime järkamis sae peale, siis järkasime materjali juppideks. Peale järkamist liikusime lahkamis sae peale , tegime seal töö ära ning liikusime höövel pingi juurde ja höövel pingi peal hööveldasime kaks külge tasaseks. Peale hööveldamist liikusime paksus masina juurde ja lasime materjali paksus masinast läbi, et saada sobiliku paksust. Kui paksus masina juures sai töö tehtud, siis viisime materjali liimimis lauale ja märkisime kolmnurgad peale ,ning keerasime selle külje kuhu liim minema peaks ,siis liimisimegi kokku ja paigaldasime pressi vahele. Lõunat käisime söömas uhkes restoranis Talutti. Portsud olid suured ja maitsvad.
Avastasime, et meie Urmas näeb Leedus hoopis teistsugune väljaMaitsev amps lõunaks
Peale tööd käisime täna Teadussaarel. Nägime palju huvitavaid vidinaid, ning saime tunda mis tunne on olla purjus peaga roolis, hüppasime kõrgust, kontrollisime reageerimise kiirust, karjusime kuskile tünni, kõige kõvema häälega oli Sandra, Saime katsuda silikonis putukaid mida Armand ei julgenud puutuda. Proovisime maaärinat, mängisime liivaga kus Armand viskas pisikest jupikest Sandrale ja siis Armand põgenes aga kui hiljem tagasi tuli siis võtsin suure kuhja ja tegin tünga. Jäi uskuma ka. Krutisime erinevaid asju ja vajutasime kõike nuppe mis oli võimalik. Kahjuks ei saanud proovida auto avariid. Õhtu lõpetuseks käisime Kaunase kõige kõrgemas punktis.
Sandra otsustas Armandi pärjata võilillekuningaks 😉
Tänane töö jätkus sellega et võtsime eelmisel päeval liimitud kilbi pressi vahelt ära, ning hakkasime hööveldama ühe külje tasaseks , üks järkas ka otsad tasaseks aga see käis väga kähku. Peale hööveldamist lasime paksus masinast läbi, kuna paksus masin jättis mingid jäljed peale siis läksime lai liht lihv pingi juurde ja lasime need läbi. Järgmiseks võtsime materjali ja tassisime käsitöö klassi, sealt edasi toodi meile sabloonid, et peale joonistada, peale kopeerimist lõikasime kujud tiksaega välja, siis kasutasime lihv linti et saada kumerused ilusamaks ja kõik muud koledad kohad, need mida masinaga teha ei saanud tegime käsitsi. Tuli lõuna ja peale lõunat läksime Freda ettevõtet külastama, mis oli igav kuna ei saanud muhkagi aru mida räägiti. Saime vaid teada, et ettevõte toodab IKEA le mööblit.
Peale tööd natukene puhkasime ja siis rändasime korvpalli võistlust vaatama. Seda oli põnevam otse vaadata, kui telekast. Lõpp seisuks jäi Zalgiris 84 – 49 Neptunas. On teada, et Leedus on kaks usku Katoliiklus ja korvpall, täna võime öelda, et saime välispraktika ajal näha mõlema usu pühakodasi.
Täna Jätkasime jätkuvalt tööga. Läksime klassi ning võtsime oma tööd ja hakkasime lihvima. Lihvisime kuni õpetajatele sobis.
Peale tööd kasutasime viimast võimalust, et üle vaadata Vilniuse südalinn. Esimene koht kuhu läksime oli Vilniuse Cathedralis, Ja siis käisime Gediminase tornis kus Armand meiega ei roninud. Jõudsime üles ja nägime vaate pildi ära ja tatsasime tagasi alla ja liikusime sealt edasi Muusika purskkaevu juurde, kus muusikat ei tulnud. Peale muusika purskkaevu läksime sööma ja siis koju.
Käes on üheksas mai ja meie eelviimane päev toredas Leedu riigis. Hommikust kuni lõunani tegime koos kohalike õpetajatega kokkuvõtteid meie praktikast. Andsime tagasisidet ja saime Sandrale ja isegi Armandile tööpakkumise Leetu. Pärastlõunal surusime kätt, kallistasime ja, et mitte niisama aega surnuks lüüa, otsustasime sõita imekenasse Palanga linna. Teepeal avastasime et Dinosauruse park on avatud ja seal oli ka tagurpidi maja. Dinosauruse pargis nägime erinevaid dinosauruseid, paar jänest ja ka Alpakaid. Peale dinosauruse parki läksime oma ööbimis kohta vaatama ja kui vaatasime ära kus ööbime siis läksime linna peale, jalutasime ka pikka silla läbi ehk Palanga Pier-i. Peale jalutamist läksime sööma ja siis hotelli blogi kirjutama.
Sandra ja Andre välispraktika kokkuvõttvad emotsioonid
Sandra : Tuju on koguaeg hea olnud tänu Armandile, ei kahetse et kandideerisin ja osa võtsin. Kõik oli hea ja väga lõbus, aga mitte leedu kooli toit. Meeldis uutes kohtades käija ja oli põnevad. TÄIEGA meeldis igastahes.
Andre: enne ma arvasin et välispraktika ei hakka meeldima aga selgus et hakkas igapävased meeldima ja oli tore küll, oli ka põõneb
Viimasel päeval külastasime Leedu Ristimäge ja siis oli vaid pikk ja väsitav tagasisõit.
Sellega on läbi saanud meie kahe nädalane seiklus Leetu.
Edgari tiim külastas eelmisel nädalal Hollandis, ‘s-Hertogenboschis asuvat Kuningas William I kolledžit, et tutvuda, kuidas neil on korraldatud muukeelsete õppijate keeleõpe ja kutseõpe.
Suurema osa meie õpirändest veetsime linnas nimega ’s-Hertogenbosch, mis tähendab hertsogi mets. Linnal on ka teine nimi Den Bosch, ametlikult võibki kahte nime kasutada. Den Bosch on tuntud ka selle poolest, et seal elas kuulus kunstnik Hieronymus Bosch, kelle mälestussammas kaunistab keskplatsi:
Ühel pärastlõunal külastasime ka kunstnikule pühendatud kunstikeskust ja linnaruumis oli näha väga palju tema maalidelt tuntud tegelasi.
Den Bosch on väga ilus ja hubane, omanäolise arhitektuuriga. Kuna linnas on palju veekanaleid, siis on tavaline, et keset linna jalutavad haned. Nende pärast tihti liiklus seisis. Neile saab isegi väga ligi minna ja nad ei karda:
1. Päev OSS
Esimesel päeval sõitsime rongiga lähedal asuvasse linna Oss, kus asub üks Kuningas William I kolledži kampustest. Üldse on sellel kolledžil kokku 13 kampust neljas eri linnas ja kokku õpib neis 19 000 õppijat.
Oss on tuntud ka selle poolest, et seal seal asub suur farmaatsiatehas Organon, kus leiutati esimesed antibeebipillid. Selle auks oli püstitatud isegi skulptuur, millest kahjuks unustasime pilti teha. 🙂
Ossis kohtusime oma võõrustaja Georgiaga, kes viis meid kohe ringkäigule koolimajas. Hoone arhitektuur järgib antroposoofilist lähenemist, mistõttu ei leia siin klassikalisi täisnurki — kõik ruumid, uksed, aknad ja isegi õppijate kapid on orgaanilise kujuga või paiknevad ebatavaliste nurkade all.
Kuningas Willem I kolledžis saab õppida kõiki Hollandis pakutavaid kutseõppe erialasid ja tasemeid. Ossi kampuses koolitatakse näiteks laboriassistente, kaubanduse abitöötajaid, koduabilisi, koristajaid, hooldajaid ning kokkasid. Koolil on ka oma õpperestoran, kuhu kutsutakse regulaarselt sööma kohalikke pensionäre. Lisaks söömisele mängitakse nendega erinevaid mänge ja vesteldakse — et nad ei peaks kodus üksi olema.
Samas kampuses asub ka keeleõppekeskus hiljuti Hollandisse saabunud sisserändajatele, kes hollandi keelt veel ei oska. Keeleõppega alustatakse nii kiiresti kui võimalik — mõned õppijad olid Hollandis olnud vaid paar kuud. Õppijate keeleõppeteekonnad on väga erinevad ja kujundatud vastavalt nende olemasolevale keeleoskusele ja õppimisvõimekusele.
Näiteks Z-teekond on mõeldud aeglasema õppetempoga õppijatele, samas kui O-teekonna õppijad on kiiremad ja suunduvad pärast keeleõpet edasi 2.–4. taseme kutseõppesse. Z- ja B1-teekonna õppijad alustavad õppimist enamasti kutseõppe 1. tasemelt. Eesmärgiks on, et kõik õppijad jõuaksid 2–3 aasta jooksul vähemalt A2–B1 keeleoskustasemeni. Samas on lähenemine väga individuaalne: kui kellelgi on vaja rohkem aega või lisaabi mõnes aines, siis seda ka võimaldatakse.
Osalesime ka kahes erinevas hollandi keele tunnis. Ühes neist õppisid Z teekonna õppijad kuidas hollandi keeles ilmast rääkida.
2. Päev Veghel
Teisel päeval sõitsime bussiga Vegheli linna, kus külastasime sealses kampuses erinevaid õppeüksusi. Silma paistis suur ja kaasaegne automehaanikute töökoda, aga lisaks tegutsevad kampuses ka puidutöö, tehnoloogia ning koduhoolduse ja õenduse osakonnad.
Koolikeskkond on väga tihedalt seotud kohaliku töömaailmaga — paljudes kampusehoonetes tegutsevad ka erinevate ettevõtete esindused, kes võtavad õppijaid otse praktikale või tööle. Praktikakoha leidmine ei ole seal üldiselt probleem — tööjõudu on pidevalt vaja. Õppija valib endale sobiva eriala ja sellele leitakse tavaliselt kohe ka sobiv praktikakoht. Soovi korral saab praktikakohta jooksvalt vahetada, kui esialgne valik ei osutu sobivaks.
Selles kampuses õppisid ka uusisserändajad, siin olid neil kombineeritud keeleõpe ja kutseõpe.
Osalesime ühes B1 teekonna kultuuri ja ühiskonna tunnis, kus õppijad olid erinevatelt erialadelt (kaubandus, õendus, metalli tehnoloogia). Tunnis õppijad arutlesid hollandi keeles selle üle, et millised on nende jaoks olulised väärtused, mille järgi nad valimistel valivad erakondi.
Samuti osalesime z teekonna õppijate hollandi keele tunnis, kus õpilased õppisid õppemängu abil, kuidas moodustada lauseid hollandi keeles. Mäng oli nii kaasahaarav, et tõmbas ka meid endaga kaasa!
Vegheli kampuses tutvusime X-teekonna kursusega, mis on mõeldud noortele, kes on haridusteelt kõrvale jäänud või tunnevad, et valitud eriala ei sobi. Kursus kestab 5 nädalat ja selle jooksul koostatakse portfoolio, mis aitab õppijal paremini mõista oma huve, tugevusi ja arenguvajadusi. Pärast kursust suunatakse õppija praktikale kuni õppeaasta lõpuni.
Iga klassiruumi sissepääsu juures on taskupaneel mobiiltelefonide jaoks, kuhu õpilased jätavad oma telefonid tunni ajaks. Need asuvad kõikides kampustes.
3. päev `s-Hertogenbosch
Kolmandal päeval jäime ‘s-Hertogenboschi linna, kus külastasime kahte erinevat Kuningas William I kolledži kampust.
Esimese kampuse ruumides, mis asuvad suure staadioni kõrvalruumides, pakutakse ainult keelõpet uusisserändajate. Siin on eraldi ka O-suund, mis on Hollandi keele, matemaatika ja inglise keele õpetamine motiveeritud ja kiiretele õppijatele. Õppijaid valitakse sinna rühma kognitiivse võimekuse testide ja keeletestide alusel. Selle suuna õppijad ei käi praktikal, nad õpivad viis päeva nädalas täiskoormusega. Üldse testitakse seal õppijaid pidevalt. O-suuna õppijad liiguvad enamasti peale keeleõpet kohe 2-4 taseme kutseõppesse.
Osalesime O-suuna matemaatika tunnis, kus meid väga lahkelt vastu võeti ning kus õpilased olid väga uudishimulikud ja aktiivsed – esitasid meile rohkelt küsimusi. Mõned ei teadnud, kus asub Eesti, aga aitas see, kui mainisime, et oleme Soome ja Rootsi lähedal. Iga õpilane tutvustas ka ennast lühidalt, rääkis, kust ta tuleb ja mis on tema hobid. Paljud neist olid pärit Süüriast ja erinevatest Aafrika riikidest. Õpetaja selgitas, et see on nii-öelda kiirete õppijate grupp, kus suur osakaal on iseseisval tööl. Õpilastele antakse matemaatika sõnavara hollandi keeles, ülesandeid peavad nad lahendama ise, sh kasutades spetsiaalset arvutiprogrammi. Õppijad on erinevatel keeletasemetel ja uusi õppijaid lisandub igal ajal. Õpetajad teevad palju teste ja korraldavad õppimist väikestes gruppides vastavalt iga taseme tunniplaanile. Grupis töötab ka Türgist pärit abiõpetaja, kes on hariduselt ka matemaatikaõpetaja ja kes aitab vajadusel ülesandeid selgitada. Tema tunneb ka õppijate kultuuriruumi, et see toetab ka õppijaid.
Tunni lõpetasime toreda ühispildiga — jäädvustus sellest inspireerivast kohtumisest!
Teine tund — ühiskonnaõpetus — toimus juba järgmise grupiga. Õpilased jagati väiksematesse rühmadesse ning meid paluti igaüht ühe grupi juurde istuma. Iga rühma ülesanne oli rääkida meile inglise keeles Hollandi kultuurist, kommetest ja seadustest. Ka see oli nn „kiirete õppijate“ rühm.
Mõned õppijad olid kursusega liitunud alles neli kuud tagasi, kuid juba oskasid üllatavalt hästi hollandi keelt nii rääkida kui mõista. Samas tunnistasid nad, et õpe on väga intensiivne — paralleelselt õpitakse nii hollandi kui inglise keelt, lisaks ka matemaatikat. Nagu nad ise ütlesid: „Teist võimalust pole — kui tahad edasi õppida kutseõppe kõrgematel tasemetel, tuleb pingutada.“
Tiheda õppegraafiku tõttu saavad paljud töötada ainult nädalavahetustel, kui üldse. Inglise keeles suudavad vabalt vestelda vaid mõned õpilased. Omavahel suhtlevad nad enamasti hollandi keeles, kuna on pärit väga erinevatest riikidest ja neil pole sageli ühist emakeelt — hollandi keel on saanud nende ühiskeeleks.
Teine külastatud kampus oli muljetavaldavalt suur ja väärikas — kunagise kuningliku sõjaväelinnaku alale rajatud kompleks koosneb mitmest hoonest.
Meie külastuse auks oli heisatud eesti lipp.
Siin asuvad ka kooli enda õpperestoranid (kokku 4 tükki), kus saavad oma oskusi praktiseerida abikokad, kokad, ettekandjad, baristad ja restorani mänedžerid.
Kokkade väljaõppes kehtivad selged ja läbimõeldud reeglid: igas roas peab olema maksimaalselt 20% liha või kala ning vähemalt 80% peavad moodustama juurviljad. Lisaks võib toiduvalmistamiseks kasutada vaid kohalikku toorainet – näiteks ananassi menüüst ei leia. Õpitee alguses saadetakse tulevased kokad kohalikesse farmidesse, et nad õpiksid tundma ja hindama kohalikke tooraineid ja nende päritolu.
Neljanda taseme kokad peavad väljaõppe lõpuks olema võimelised iseseisvalt kogu restorani tööd korraldama: tooraine tellimine, töötajate graafikute koostamine, menüü loomine — kõik kuulub nende vastutusalasse. Nii saavad nad juba koolis reaalse kogemuse ja harjutavad teenindamist päris klientidega.
Ka meie sõime ühes nende õpperestoranis — õpilased valmistasid meile kohapeal maitsvaid wok-nuudleid, mitmekesiseid võileibu ja baristad tegid kohvi. Lisaks toiduvaldkonnale on selles kampuses esindatud mitmed loomingulised erialad, nagu disain ja näitlemine, samuti praktilised suunad nagu müügitöö, hambaravi assistendid, koduhooldus, medõed, apteekrid, juuksuritöö ja iluteenindus. Samuti oli eraldi osakond ettevõtluse ja kommunikatsiooni erialadele.
Kampuses on olemas ka oma aed, mille eest kannavad hoolt erivajadusega õppijad:
Kuigi kampuse ala on suur, õppija orienteerub kohapeal hästi, sest tema õpib ainult ühes hoones, mis on tema eriala oma. Igas hoones on nii klassid kui ka ruumid praktilise töö jaoks. Näiteks, juuksurite eriala hoones on ka salong, kuhu saavad tulla ka kohalikud inimesed. Ühes hoones toimub ka kutsekooli õpetajate väljaõpe. See programm on mõeldud valdkonna spetsialistidele, kellel puuduvad pedagoogilised pädevused. Tegevõpetajad pakuvad neile metoodilisi koolitusi kohapeal kampuses.
Õpilased, sh erivajadusega õppijad, hea meelega osalevad õpirändes nii Euroopas kui ka väljaspool Euroopa Liitu. Õpetajate mobiilsus on ka väga populaarne, aastas osaleb õpirändes vähemalt 50 õpetajat. Töötajate õpirännet kasutatakse ka meeskonnatöö tõhustamise jaoks, kuna reisidele tulevad spetsialistid, kes töötavad erinevates kampustes ning igapäevaselt koostööd ei tee.
Meelde jäi veel ka, et Hollandi kutsekoolid ei paku õpilastele õpilaskodu teenust. Mõni õpilane sõidab igal hommikul kooli 2.5 tundi ja sama palju tagasi koju peale tunde. Õppijal on oma sõidukaart. Kui ta õpib teises linnas, siis kaart annab talle tasuta sõiduõiguse nädalapäevadel. Need, kes elavad ja õpivad samas kohas, saavad tasuta ringi sõita nädalavahetusel. Õpetajatel ja töötajatel on ka nn business sõidukaart, millega nad saavad kasutada ühistransporti tasuta.
Samuti liigeldakse seal Hollandile omaselt palju jalgrattaga.
Saime tiimiga väga väärtusliku kogemuse ja palju inspireerivaid ideid! Oli huvitav näha, kuidas Hollandis on kutseõpe üles ehitatud nii paindlikult ja õppijakeskselt — olgu tegu keeleõppe, toevajadustega õppijate kaasamise või praktiliste oskuste õpetamisega. Eriliselt jäi meelde ka väga vaba ja avatud õhkkond, nii klassiruumides kui õpetajatega omavahel vesteldes.
Meie reis algas Tallinna lennujaamast esmaspäeva keskpäeval. Läbisime turvakontrolli ning suundusime lennukiga Amsterdami poole. Reis sujus üldjoontes hästi ja jõudsime õnnelikult Amsterdami. Kuid siis seiklused algasid. Meie broneeritud auto eest ei õnnestunud tasuda, sest rendifirma tehnika ei ole kaasaegsete maksevahenditega ühilduv. Lõpuks saime siiski endale auto, mis küll oli ootamatult elektriauto ja aku oli laetud veerandi ulatuses. Kiire 30 minutiline laadimine bensiinijaamas siiski tagas, et jõudsime lõpuks oma sihtkohta ning saime pika päeva õhtusse saata.
2. päev
Meie hommik algas sõiduga Aventuse kutsekooli Deventeri osakonda. Alustasime päeva ITIL’i metoodikaga taastutvumisega. Meie õppijad said kiirelt kontakti oma Hollandi kaaslastega ning said tutvuda Topdeski tarkvaraga, mis on intsidentide haldamise tarkvara. Selle abil on võimalik hallata ja kirjeldada juhtunud intsidente ning neid lahendada. Päeva teises pooles tutvusime Aventuse õppijate projektiga kus nad proovivad lahendada õppijate väljalangevuse probleemi. Lisaks tutvusime ka projektidega, mis on interdistsiplinaarsed ja hõlmavad ka näiteks hotellinduse eriala õppijad. Lõuna aeg saime teha ka kiire külastuse ilusasse Deventeri linna. Päev oli tegus ning homsest ootame uusi teadmisi ja kogemusi.
3. päev
Kolmandal päeval liikusime taas Deventeri. Meie päev kujunes põnevaks, sest saime tutvuda tarkvaraga, mida kasutab politsei andmete otsimiseks erinevatest seadmetest. Saime lahendada ülesannet, mis baseerus reaalelulisel situatsioonil. Meie ülesanne oli tuvastada telefonist taastatud andmete põhjal kurjategija ning samuti leida tema pilt. Samuti tutvusime Deventeri vanalinnaga ning nägime ilusaid vaateid ja hooneid.
4. päev
Neljandal päeval saime tööd alustada juba Apeldoornes kus on tohutult suur kutsekool. Saime tuletada meelde taas arvutivõrkude aluseid. Osalesime tunnis kus lahendasime erinevaid IP aadresse puudutavaid ülesandeid. Näiteks kahendsüsteemist teisendamist ning samuti alamvõrkude arvutamist. Lisaks saime õppida veebiserveri jooksutamist mälupulgalt ning php ja sql keelte sidumist omavahel.
Peale lõunat liikusime kohalikku ettevõttesse, mis pakub pilveteenuseid erinevatele meditsiinivaldkonna ettevõtetele ning kuulsime nende töödest ja tegemistest Hollandi keeles 😉
5. päev
Viiendat päeva alustasime rehvitöödega. Sõiduga kooli tühjenes Rene ratastoolil rehv. Õnneks see juhtus täpselt õiges kohas ja riigis ja saime kiirelt abi koolis õppivatelt autotehnikutelt.
Peale rehvitöid toimetasime natukene Linuxiga. Mõnede osaliste jaoks oli tegemist pigem uue asjaga, kuid osad on juba Linuxiga rohkem kohanenud.
Peale lõunat saime tutvuda tarkvara Metasploit mis jookseb Kali Linuxi peal. Tegemist on tarkvaraga, mis suudab ära tuvastada erinevaid nõrkuseid ning neid ka ära kasutada erinevatel süsteemidel. Nädal on olnud pikk ja väsitav, kuid seiklusrohke.
6. päev
Peale pikka töönädalat oli aeg ka veidi tutvuda kohalike vaatamisväärsustega. Kõigest mõni kilomeeter meie hotellist on loomaaed kus on peamiselt ahvid. Tegemist on teistsuguse loomaiaga, sest mõned ahvid on vabalt pidamisel ning saavad külastajate vahel liikuda. Külastajaid on hoiatatud, et nad hoiaks oma esemed ja eriti toiduained lukuga suletud kotis. Sellest hoolimata oli aga ühel külastajal käes krõpsupakk, mis pakkus ahvidele suurt huvi. Õnneks reageeris sellele kiirelt töötaja kes võttis paki enda kätte ning palus kõik asjad panna ära kotti.
Õhtu lõpetasime restoranis Fong Sheng kus saime proovida erinevaid aasiapäraseid toite, mida oli väga palju. Restoran oli ilusa atmosfääriga ning teenindus oli väga kiire ja huvitav.
7. päev
Pühapäeval võtsime ette reisi Harderwijki linna. Sõit sinna oli umbes 40 minutit läbi metsa, mis pigem meenutas Eesti mõistes parki. Harderwijki linnas asub Dolfinaarium. Tegemist on loomaaiaga, kus elavad peamiselt erinevad mereelukad. Ilm oli küll tuuline ja pigem jahe, kuid saime tutvuda erinevate loomadega. Nägime delfiine, morskasid, merilõvisid, hülgeid, pringleid ja kääbus delfiine. Eriti põnev oli jälgida delfiini showd, mis oli tõeliselt huvitav.
Peale Dolfinaariumi võtsime ette otsingud tulpide järgi. Pikk ja vaevarikas otsing tasus ennast lõpuks ära ning nägime silmapiiril ilusaid õisi. Üks meie reisikaaslane külastas ka Zuptheni linna ja tutvus sealse vanalinnaga.
8. päev
Esmaspäeval saime tutvuda Aventusega lähemalt. Meile näidati Apeldoornes asuvat õppehoonet. Tegemist on tõeliselt suure hoonega kus saab õppida traktorite ja põllumajandustehnika remonti, juuksuri ametit, lennusaatjaks, IT spetsialistiks ning mitmeid muid teisi ameteid.
Peale seda saime ennast koolitada fiiberoptika alal. Saime õppida fiiberoptikale terminalide paigaldamist, kaablite ühendamist ning testimist. Lisaks saime kingiks ka kaks fiiberoptika ühendamise seadet, mis kuluvad kindlasti ära õppetöös.
9. päev
Teisipäeval saime värskendada enda turvalisuse alaseid teadmisi. Osalesime loengus, mis keskendus küberturvalisusele. Lisaks saime tutvuda FlipperZero ja Bash bunnyiga, mis on väga laialdaste võimalustega.
Õhtul saime kuulda lähemalt erinevatest projektidest, mis on Aventuse õppijatel ja kohalikel ettevõtetel omavahel. Projektid on väga laia haardega ning hõlmavad teemasid veebiarendusest kuni küberturvalisuseni. Aventuse õppetöös on projektid äärmiselt olulised ning suur osa õppeprotsessist.
10. päev
Kolmapäev möödus teadmisi ammutades ja uusi kogemusi kogudes. Valikuliste kursuste raames jagunes meie grupp kaheks: ühed süüvisid veebiarenduse põnevasse maailma, uurides nii tehnilisi lahendusi kui ka veebilehega seotud juriidilisi nüansse. Oli põnev näha, kuidas digimaailma nähtav osa kohtub seadustega – veebilehe loomine ei piirdu vaid disaini ja koodiga, vaid hõlmab ka vastutust ning reeglite järgimist.
Teine rühm asus samal ajal hoopis praktilisema ülesande kallale: õppisime, kuidas üles seada Linuxi veebiserverit. See tähendas süvenemist süsteemide hingeellu – terminalikäsud, konfiguratsioonifailid ja serveri tööpõhimõtted said meile lähedasemaks. Kuigi tehniline, oli see kogemus väga arendav ja andis aimu, kui palju toimub “kapoti all”, enne kui veebileht meie ekraanile jõuab.
Päeva lõpetasime mõnusa jalutuskäiguga Apeldoorni vanalinnas. Kitsad munakivitänavad, ajaloolised hooned ja kevadiselt elav linnamelu lõid hubase atmosfääri. Käisime ka kohalikes poodides – nii suveniiride ja maiustuste kui ka moe leidmiseks leidus midagi igale maitsele.
11. päev
Neljapäev algas taas koolikeskkonnas, kuid seekord viis meie tee tehnoloogia südamesse – tutvusime kooli serveriruumiga. See oli muljetavaldav ruum täis vilkuvaid tulesid ja jahutussüsteemide tasast undamist. Saime teada, et selle serveriruumi rajamine läks maksma umbes 650 000 eurot, ja selle aastane ülalpidamiskulu ulatub 50 000 euroni – tõeline investeering tulevikku! Serveriruumi külm ja korrastatud õhkkond jättis endast professionaalse ja veidi isegi aukartustäratava mulje.
Pärast seda saime põhjalikuma ülevaate TopDeski süsteemist – töövahendist, mis aitab IT-osakonnal hallata töövooge, probleeme ja seadmeid. Loengu käigus selgus, kui oluline on süsteemne lähenemine suurte organisatsioonide IT-halduses.
12. päev
Reede hommiku alustamiseks salvestasime podcasti – kogemus, mis nõudis veidi esinemisjulgust, aga pakkus ka palju rõõmu. Head mikrid, hubane salvestuskeskkond ja meeskonnatöö lõid mõnusa atmosfääri, kus igaüks sai oma mõtteid jagada.
Peale koolipäeva suundusime Het Loo lossi juurde. See endine kuninglik residents oli nagu ajahüpe teise maailma – klassikaline arhitektuur, hoolitsetud aiad ja ajalooline rahu. Osa meist otsustas võtta põhjalikuma matka lossi ümbruses, suundudes lossi parki, mis osutus tõeliseks looduslikuks paradiisiks. Kolmetunnine jalutuskäik kulges mööda kauneid matkaradu, läbi tiheda metsa, mille alt voolas selge veega jõgi – vaatepilt, mis jääb kauaks meelde.
Kogu kompleksi jõudsime läbi käia põhjalikult – lahkusime alles siis, kui väravaid hakati sulgema. Oli päev täis kontraste: hommikul tehniline tippteadus ja pärastlõunal rahulik rännak looduses. Het Loo loss oli väga hästi ligipääsetav ja külastajate suhtes sõbralik, jättes meist kõigist väga hea mulje.
13. päev
Laupäeva hommik algas veidi teistsuguse tundega – kerge elevus segunes pisikese nukrusega, sest ees ootas viimane päev Hollandis. Sõime veel viimast korda koos hommikusööki hotellis, nautides tuttavat atmosfääri ja head seltskonda, ning seejärel asusime teele lennujaama poole.
Teele jäi aga veel üks viimane peatus: akvedukt, ainulaadne ja inseneritehniliselt muljetavaldav rajatis, kus tee sõidab vee alt läbi. See oli kui väike kulminatsioon meie reisile – koht, mis pani veel kord imetlema Hollandi leidlikkust ja maastikukujundust.
Lennujaama jõudes tekkis hetkeks väike segadus, kui ei leidnud kohe rendiauto tagastuse ala. Õnneks suutsime olukorra kiiresti lahendada ja kõik sai sujuvalt tehtud. Ka turvakontrollis oli omajagu närvikõdi – selgus, et meie pagasisse olid jäänud tööriistad, sealhulgas kruvikeeraja. Õnneks ei võetud neid siiski ära, mis päästis meid lisastressist ja andis võimaluse reisi lõpetada kergendatult.
Tagasivaadates oli see nädal täis uusi teadmisi, avastusi ja toredaid hetki. Oleme tänulikud selle võimaluse eest – õppida, kogeda ja kasvada. Holland jättis meile sooja ja värvikireva mulje, eriti Apeldoorn ja selle ümbrus, kus jagus nii kultuuri, loodust kui ka sõbralikke inimesi. Lahkusime rõõmsate nägudega, seljakotis teadmised ja mälestused, mis jäävad veel kauaks meile südamesse.
Päev algas juba varakult, kogunesime kella 8-ks lennujaama, kuigi väljalend oli alles kell 10. See oli hea mõte nii varakult lennujaama tulla, selgus, et üks kohvri võti oli maha jäänud, aga oli just parasjagu aega, et see kodust ära tuua ning ikkagi õigeks ajaks lennukile jõuda. Kurb oli, et üks meie reisisell oli haigeks jäänud ning ei saanud seetõttu õpirändele tulla. Lennujaamas kohtusime Astangu abikoka ja pagari eriala õpilaste ja õpetajatega, kes läksid õpirändele Leetu.
Esimene lennureis viis meid Tallinnast Helsingisse, kust peale mõningat ootamist lendasime edasi Oulusse. Esimene lend kestis vaid 30 minutit ning vaevalt jõudsime õhku tõusta kui juba hakkasime maanduma. Helsingist Oulusse sai pisut kauem lennata, see võttis aega tunni ning tõusime ka pilvedest kõrgemale. Mõned meist on lennanud üsna sageli, kuid ühele õppijale oli see esimene kord lennukiga lennata. Väike ärevus oli sees ka neil, kes sageli lendavad, aga ilm oli ilus ja lennureisid möödusid rahulikult.
Oulus käisime söömas ning seejärel suundusime Muhosesse, eeloleva nädala jooksul elame me sealses Luovi Ametikooli õpilaskodus. Toad jagatud ning kotid lahti pakitud, läksime Muhose peale jalutama, käisime uudistamas Sampo skulptuuri ja Muhose puukirikut. Sampo tähendab Soome mütoloogias õnnetoovat eset ning Muhose puukirik on vanim Soomes aastaringselt kasutusel olev puukirik, mis ehitati juba 1634. aastal.
Väsitav ja iseenesest põnev oli reisida lennukiga.
Õhtul käisime jalutamas ja nägin huvitavat lindu, selgus et tegu oli faasaniga.
Hommikul oli väike elevus sees, aga muidu oli päev lahe.
Kõige toredam oli lennata lennukiga, see oli minu esimene kord.
Lennukireis oli huvitav, see oli eriti huvitav, et mulle tuldi VIP autoga järgi kuna olen ratastoolis.
Teadmatus tekitas pisut ärevust kuna me ei ole enne ratastoolis inimesega lennanud, aga lennujaama töötajad olid väga abivalmis.
Oulu tundus mõnus väike linn, tahaksin juba rohkem seal ringi vaadata ja Muhos on väike armas külake.
Kuna olen palju lennanud, siis minul lennujaamas ärevust ei tekkinud.
Seiklus juhtus lennujaama liftiga, kus vajasime lõpuks abi, et lennujaama lift tööle hakkas.
Äge elamus oli Oulus Pancho Villa’s süüa, see oli nagu Ameerika oleks Soomes.
See oli nauding, et saime sõitmiseks ikkagi automaatkäigukastiga auto.
Loodame, et Sampo kuju nägemine toob meile õnne ja edu sel reisil.
Rõõmu teeb, et reisiseltskond on sõbralik ja rõõmus.
Tänane hommik algas rahulikult, saime reisist välja puhata ning rahulikult hommikust süüa. Koolipäev algas meil alles kell 10. Ka Ametikooli õpilastel algab esmaspäeval õppetöö hiljem, kell 12, kuna paljud õppijad elavad kaugemal, siis esmaspäeva ennelõuna on mõeldud kooli tulemise jaoks. Nädalavahetusel on kõik õpilased kodus ning õpilaskodu on suletud. Meie alustasime kooli ja töötajatega tutvumisest, meiega liitusid ka kaks ametikooli õppijat oma õpetajatega, nemad õpivad enamiku aega hoopis interneti vahendusel ja nende tegelik õppekoht asub kaugemal. Nende jaoks oli samuti Muhose õppekohas kohal käia esmakordne kogemus.
Esmalt tutvusime õpetajatega, kordasime üle, millised meie käesoleva nädala plaanid on ning saime ülevaate koolist. Tegime ka ringkäigu töökodades. Muhose õppekohas on võimalik õppida keskonnahoidu, ehitustööd, loomade eest hoolitsemist, kinnisvarahooldust, laotööd ja palju muud. Lõunat sõime kooli sööklas, sarnaselt Astangu sööklale saab ka siin ise endale valida just seda, mida sel päeval soovid ning nii palju kui soovid. Valikus oli palju juurvilja ning salateid, kartul ja lihapallid, kala, köögivilja kotletid. Toit oli väga maitsev.
Peale lõunat valisime endale selleks nädalaks tööriided, vastavalt sellele, kes millises tunnis kaasa lüüa plaanib. Seejärel rääkisid oma koolist ja õppimisest ning tegid veel ühe ringkäigu meile 2. ja 3. aasta õpilased Ronja, Väinö ja Pyry. Väinöl oli rääkida palju vahvaid juhtumisi oma õpingutest. Luovi Ametikoolis saavad kõik uued õpilased endale mentori vanemate õppijate seast ning palju õppimist toimub just õpilaselt õpilasele. Kumb õpetab paremini, kas teine õpilane või õpetaja, arvas Väino, et õpetaja seletab rahulikumalt ning on kannatlikum. Ronjale meeldis kuidas tema mentor teda juhendab. Õppijad rõhutasid, et ei ole vahet, kes on vanem või noorem õppija, nad on üks meeskond ja hoiavad väga kokku ning toetavad üksteist. Koostöö on väga oluline. Seda oli ka näha, õppijad suhtlesid omavahel, naljatlesid ja olid väga toetavad.
Kui koolipäev lõppenud sõitsime Rokua Geoparki ning tegime väikese jalutuskäigu ümber järve. Õigupoolest asub Rokua Geopark väga suurel (1300 km2) alal ning sellel alal võib näha erinevatest ajastutest pärinevaid maastikke jääajast kuni tänase päevani. Meie väikesel matkal kõiki erinevaid maastikke me muidugi ei näinud, kuid mitut aastaaega nägime küll. Kui järve ühel kaldal oli lumi maas ning suusarajadki sees, siis teisel kaldal paistis päike, lumi oli sulanud ning tundus, et liikusime lühikese ajaga talvest kevadesse. Maa geoloogilise ajalooga saime tutvuda tagasiteel Utajärve kivipargis, kus olid näidised ja tutvustused erinevatest kivimitest alates planeedi maa tekkimisest kuni tänapäevani. See oli vahva rännak läbi maakera tekkeloo.
Peale väikest matka värskes õhus olid kõigil kõhud tühjad ning astusime sisse meie õpilaskodu lähistel asuvasse Muhos pizza ja kebabi restorani. Tellisime toidud ning kui oma toidud kätte saime oli imestamist ja ahhetamist palju. Normaalsuurusega pitsad tundusid hiiglasemõõtu ja ega teisedki toidud suuruselt alla ei jäänud. Saime naerda, kõhud täis ja toidu järgmiseks päevaks kaasagi.
Hea, et saab inglise keelt rääkida.
Rokua Geopargis oli ilus vaade metsast.
Külastasime Geoloogia ajarännakut.
Elevust tekitas kui rendiauto uks ei tulnud lahti, aga natuke üheskoos pusimist ja saime ukse lahti.
Meile tutvustasid Luovi kooli õpilased erinevaid erialasid: automehaanik, keskkonnahoid ja looma eriala.
Käisime metsas jalutamas ühel pool oli talv ja teisel pool kevad mis oli väga huvitav, ma õppisin metsas kõndima nii et soovitan kõigil soome metsa tulla!
Tore oli see Soome kool, sai teada kes õppivad mehaanikat, loomade talitamist, ehitamist ja puidu lõikamine.
Käisime väljas söömas.
Meid võeti Luovis väga soojalt vastu, saime hea ülevaate erialadest ning õppekorraldusest – erineva tasemega õpilased õpivad koos ja õpe on praktiline.
Käisime jalutamas Rokuas ümber järve, ühel pool kevad ning teisel pool lumised suusarajad. Põnev oli ka ürgsete kivide park.
Käisime õhtust söömas Muhose linnas ning restoranis olid portsud suuremad kui õpetajate pead. Toiduportsust oleks jätkunud kogu nädalaks.
Meeldejääv oli ka õpilaste ringkäik, kuna nad jagasid päris äpardusi ja vahvaid seiku õppetööst.
Kõik pidasid pika päeva vastu ning nautisid vahvat seltskonda ja toredaid elamusi.
08.04.2025 Õppetöö esimene päev
Täna algas meie õppetöö, osalesime tegevustes koos teiste TUVA õppijatega. TUVA on samasugune kursus kui meie koolis on KUVA, vahe on selles, et Soomes kestab see kolm aastat. Kristofer ja Rainer osalesid keskkonnahoiu tundides. Nad lõhkusid puid ja keskkonnahoiu õppijad oskasid kohe öelda, kes on maalt ja kes on linnast. Pärast sõime otse lõkkel valmistaud grillvorsti, mis maitses looduses olles imehästi. Panime ka metsa üles linnumaju. Linnumajad olid mõeldud ühe kindla linnuliigi haudumisperioodiks ning seetõttu mõõtsime ning arutlesime kaua linnumajade asukoha üle, linnumajad pidid olema kindlal kõrgusel ja keskpäevase päikese poole. Kristofer leidis viimase linnumaja jaoks parima puu, mille külge linnumaja kinnitati. Veel puistasime linnumajade sisse saepuru, et lindudel oleks mõnusam pesitseda.
Kaarel, Remi ja Ronald olid toiduvalmistamise tunnis. Alustuseks tuli valmistada võileivad ja kohv kohviku jaoks ning panna valmis joogid ja maiustused. Kaarli õpetajaks oli 2. aasta õpilane Ronja. Samal ajal valmistas Remi salatit ning Ronald tegi lõunaks kartuliputru. Ronaldit juhendas õpetaja, kes ei osanud inglise keelt, aga see ei takistanud tööd, mõne päevaga oli nii mõnigi soome keelne sõna tuttavaks saanud ja kuulates ning samal ajal vaadates sai üsna hästi aru, mida tegema peab ning toit sai väga maitsev. Remi puhastas ja hakkis salatit, tomatit, kurki ja arbuusi erinevatesse kaussidesse, nii sai iga sööja endale sobiva salati ise kokku panna. Toit maitses imehea. Kui söök söödud, oli aeg köök korrastada. Seejärel tegime õues väikese jalutuskäigu ning mängisime lauamängu Blokus ja lahendasime matemaatika ülesandeid.
Peale koolipäeva võtsime ette teekonna Oulusse, käisime Oulu kunstimuuseumis, mis oli täis üllatusi. Esimese korruse näitusesaalis jagus tegemist tükiks ajaks, sai ise helisid tekitada, kujunditest kunsti luua, oma puutemeeli testida ja palju muud. Käisime ka Ainola pargis OULU märgi juures pilti tegemas. Ja muidugi ei saanud me ka sel õhtul jätta käimata toredas toidukohas. Seekord osutus valituks Vietnami toidukoht Pho Dat Viet. Me ei pidanud pettuma, toidud olid imemaitsvad ja portsud suured.
Hommikut alustasime köögis. Pesime käed ja mina asusin kurke, tomateid ja arbuusi lõikama. Lõunaajal sõime koos teise gruppiga.
Kui olime ära söönud ja köögi ära koristanud oli meil vaba aeg kus mängisime kabet ja õppisime matemaatikat.
Kui Kristofer ja Rainer lõpetasid õues töö, sõitsime Ouluse ja külastasime kunstimuuseumi, mis oli huvitav.
Peale kunstimuuseumi läksime sööma ja taaskord olid kõigil väga suured kogused, nii mõnelgi jäi toitu järgi.
Hommikul läksime metsa ja raiumise puid. Sõitsime teise kohta. Puud oli kukkunud, puud olid murdnud ja lõigatud pooleks. Tõstsime puid ja ladusime puid riita.
Kristofer leidis viimase linnumaja jaoks parima puu, mille najale linnumaja kinnitati. Veel saime linnumajadele sisse puistata saepuru.
Lõkkelt saadud grillvorst maitses looduses olles imehästi.
Hommikul kui läksime metsa unustasin mütsi, kindad ja salli kappi, aga sain hakkama.
Õhtul läksime Vietnami toidu restorani sööma ja toit maitses mulle.
Kõige rohkem meeldi see et sai puid raiuda.
Õhtul käisime kunsti muuseumis Kõige rohkem meeldis köögis toimetada
Meeldis tänane toiduvalmistamine ja lauamängud ning õhtul Oulu kunstimuuseumi interaktiivne kunst, kus sai ka ise kunsti luua.
Mulle meeldis toitu valmistada.
Õpetaja ei osanud inglise keelt, aga ma sain mõned sõnad soome keeles aru ja vaatasin, mida ta teeb.
Kõige ägedam on, et meie õppijad on nii julged suhtlejad ning õpivad kiiresti.
09.04.2025 Teine päev õppetööd
Täna oli Ronaldi ja Kaarli kord keskkonnahoiu tundi minna. Sõideti ühele lähedal asuvale pargialale, kus oli vaja mõned puud maha võtta. Kaarel sai töökohale sõita traktori kabiinis, Ronald sai traktori kabiinis sõita tagasi kooli. Oli huvitav vaadata kuidas õpetaja Matti õpetas oma õpilasi puud õigesti langetama. Meile juba tuttavad Väinö ja Pyry saagisid puid ning meie ülesanne koos kohaliku õppija Eliasega oli oksad kokku koguda haohunnikusse. See oli tore töö ning hoolimata kargest ilmast hakkas tööd tehes soe. Samal ajal oli Remi abiks köögitoimkonnas ning aitas tänase kohviku ette valmistada. Peale kohviku sulgemist läks Remi keskkonnahoiu tundi, kus koos kohalike õpilastega valmistati linnumaju elektrifirma Fortum tellimuse jaoks. Peale lõunat ühinesid linnumajade valmistajate grupiga ka Kaarel ja Ronald.
Kristofer ja Rainer olid täna ehituse tundides, seekord ei olnud neil hommikupoolikul kaasas Astangu õpetajat. See aga ei takistanud osalemist kuidagi, vastupidi poisid said suurepäraselt hakkama ning Luovi ametikooli ehituse õpetaja kiitis poiste pealehakkamist ja töökust. Peale lõunat katsetati aga laserlõikurit ning kujundati ja lõigati vahvad võtmehoidjad.
Peale õppetööd viis tee taaskord Oulusse. Oulus on kultuurimaja Valve, kuhu on kogunenud erinevad kultuuriprojektid ja -organisatsioonid. Esimesel korrusel asub ka kolm galeriid, mida külastasime. Ühes oli fotonäitus, teises koomiksiteemaline näitus ja kolmandas Oulu kunstikooli õpilaste kursusetööde näitus. Viimane oli eriline selle poolest, et tööde juures olid ka autorite päevikud, kus olid kirjas tööde valmimise protsess alates idee leidmisest kuni töö valmimiseni. Kui näitus vaadatud oli aeg süüa. Seekord valisime restorani Pannu, kus toidud olid väga maitsvad. Oulu linnas oli näha palju värvilistes, embleemidega pükstes noori. Toimus Öllövelli, sündmus, millega kõik Oulu õpilasorganisatsioonid tähistasid kevade ja lihavõtete algust. Rõõmsaid noori jagus kogu linna, nägime ka kuidas üks neiu ronis suisa Toripoliisi kuju otsa, et seal pilti teha. Oli aeg seada suund Muhose suunas, et järgmiseks sündmusterohkeks päevaks välja puhata.
Üllatuseks graveerisid Kristofer ja Rainer laseriga võtmehoidjad kõigile kaasõpilastele, logo valisid nad vastavalt saaja huvidele.
Käisime õhtust söömas Soome restoranis, kus proovisin põhjapõdra lihaga pastat, mis oli väga väga hea!
Eile kaotasin oma toavõtme aga täna leidsin selle kaasõppija jalatsi seest :).
Graveerisin puitu, see oli huvitav protsess.
Sorteerisin kaseoksi.
Õhtul käisime kunsti muuseumis.
Sai õues töötada ja see meeldis.
Mulle meeldis, et sain inglise keelt rääkida.
Hommikul toimetasime Luovi kohvikus, mis oli väga põnev, kuna juhendaja ei osanud inglise keelt, siis suhtlesime eesti-soome keeles. P
Õhtul taaskord Oulusse – terve linn oli värvilistes tunkedes tudengeid täis.
Hommikut alustasin köögis, aitasin kohvikut ette valmistada ja pärast ära koristada.
Tegin linnumaja, see oli huvitav ning mind juhendas TUVA õpilane, kes sai hästi hakkama.
Õhtul läksime Ouluse sööma ja õnneks seekord ei olnud nii suuri koguseid.
Hommikul ehitasime konteinereid, lõikasime planku 105.5 cm ja panime äärtesse. Kasutasime naelapüstoleid.
Õpetaja Matti arvas, et sobiksin küll keskkonnahoiu erialale õppima.
Traktoriga sõit oli põnev ja esmakordne, aga raputas kõvasti.
10.04.2025 Viimane päev Muhoses
Ongi kätte jõudnud meie viimane päev Muhose õppeüksuses. Kristofer, Rainer ja Remi osalesid elektroonikaseadmete lammutamise tunnis. See oli küll väga põnev, näha mis on nende seadmete sees, mida me iga päev kasutame, hiired, arvutid, telefonid jne. Kogu Luovi üksuste elektroonikajäätmete osadeks lammutamine toimub Muhose üksuses, kust siis väärtuslikud osad edasi müüakse, et neid jälle kasutusse saaks võtta. Tund on väga populaarne ka Muhose õppijate hulgas, kõik soovijad ära ei mahu.
Kaarel ja Roland osalesid kaubanduse tunnis, nii nagu Astangul käime tööharjutusel Selveris, käivad Muhose õppijad kohalikus Halpa-Hallis. Töö sisu on samasugune, võtad laost tulnud kaubad ning paigutad need riiulile. Tuleb jälgida ka kuupäevi ja uuem kaup paigutada riiulis tahapoole. Töö oli tuttav ja sujus kenasti.
Peale lõunasööki sõitsime koos Luovi üksuse töötajate ja õppijatega Oulu Keilahalli Bowlingut mängima. Peale meeleolukat üritust oli aeg jätta hüvasti, loodame nii Muhose õppijaid kui õpetajaid näha kunagi ka Astangul. Reisi planeerides oli Rainer leidnud mõned kirbuturud, mida võiks olla põnev külastada. Üks asus kohe Keilahalli lähistel, seadsimegi bussi nina sinnapoole. See oli suur ja põnevat kaupa täis, nii mõnigi meist leidis siit endale vajalikku. Seejärel sõitsime teisele poole Oulut, botaanikaaeda. Kasvuhoonetes sai nautida põnevaid taimi, kuid õuealale ei olnud veel kevad jõudnud ning see oli üsna igav, tundub, et tuleb mõnel kevadel või suvel uuesti tulla. Seejärel oli kõigil vaba aeg Oulu linnas, käidi kommi ja kingitusi ostmas, söömas ja vaadati niisama ringi, igaüks vastavalt oma soovile. Õhtul tuli veel oma kohvrid pakkida, järgmisel päeval ootas ees koolipäev Oulus ja pikk sõit Rovaniemisse.
Täna hommikul panin kaupa riiulile poes.
Peale lõunasööki käisime bowlingus ja see oli huvitav.
Käisime kahes kirbukas, kus oli palju odavaid esemeid (ise leidsin midagi endale).
Õhtul läksime šoppama.
Hommikul alustasime elektroonika lammutamisega.
Külastasime Oulu botaanikaaeda.
Linnas ostsime video mänge ja sõime rämpstoitu.
Kirbuturult ostsin palju vanu muusikaplaate ja mänge. (Loodan et ma ei kulutanud liiga palju raha ära).
Täna oli tore näha, et ka ratastoolis saab bowlingut mängida
Eestis peaks samuti elektroonika lammutamine õppekavas olema, õpilastele väga meeldis ning see tund on ka Soome õpilaste seas populaarne.
Elektroonika lammutamise tund oli väga kaasahaarav, iga üks oli keskendunud oma tegevusse ning pause ei tahetud teha.
Vahva oli ka vaba aeg Oulus, kus igaüks sai linna uudistada ja einestada vastavalt oma soovile.
Nii hea meel oli näha kui iseseisvad meie noored on, kõik said iseseisvalt hakkama nii toidukoha leidmise kui tellimisega ning sisustasid oma vaba aja Oulus.
11.04.2025 tunnid Oulu üksuses
Täna hommikul panime oma asjad kokku ning andsime üle õpilaskodu tubade võtmed, oli aeg jätta Muhosega hüvasti. Sõitsime Luovi Ametikooli Oulu üksusesse, kus meid juba oodati. Karmen läks aga meie bussi ümber vahetama. Nimelt ei ole meie bussi küljeuks olnud selle reisi ajal ülemäära koostööaldis. Selleks, et uks kindlalt sulgeda oli vaja mitmeid kordi proovida ja erilist tunnetust. Sellise uksega me küll ei julgenud 220 km pikkust teekonda Rovaniemisse ette võtta. Pealegi on meil vaja järgmisel päeval õigeks ajaks Oulusse tagasi jõuda, et lennukiga kodu poole startida ja lennukist maha jäämisega me riskida ei soovinud. Väike koduigatsus hakkas juba nii mõnelgi tunda andma. Karmen sõitis bussi vahetama, meie aga ühinesime Oulu üksuse TUVA rühma kunstitunniga. Igaüks sai valida endale sobiva tegevuse, oli võimalus endale õnnetoov hobuseraud kaunistada, poekott maalida, väeloom meisterdada või pühademuna kaunistada. Põnev oli teha test ja saada teada oma väeloom, kelle väeloom oli koaala, kelle jääkaru, kelle kotkas, kelle vaal ning kelle oma hoopis kass. Ka hobuseraua kaunistamine oli vahva, pühademuna kaunistamine nõudis keskendumist ja oli täpne töö. Meile olid abiks TUVA rühma õppijad.
Lõunapausiks ühines meiega taas Karmen, kes oli saanud bussi ümber vahetatud. Uus buss oli pisut väiksem ning seetõttu saime kohvrite ja kottidega justkui legodega mängida, et kuidas kõik meie pagas ja ratastool ära mahutada, aga saime sellega hakkama ning korralikult sulguva uksega oli turvaline võtta ette pikk reis Lapimaale. Aga enne veel tegid Oulu õpetaja Anna ning õppija Minttu meile ekskursiooni Oulu vanalinnas. Saime häid nippe puhuks kui avaneb võimalus tulla mõnel suvel Oulusse puhkama, külastasime turuhoonet, Karmen ostis pisut kuivatatud põhjapõdra liha ning saime kõik seda maitsta ning tegime ühise foto ühe Oulu sümboli Toripoliisi ees.
Meil oli veel külastamata Oulu Automuuseum, kuhu nüüd suuna võtsime. Muuseum oli küll väike, aga autod oli uhked, kõik pärit eelmisest sajandist. Põnevust ja uudistamist meil jagus. Edasi ootas meid ees pikk reis Lapimaale, auto aknast avanesid imelised vaated, vahepeal oli võimalus ka tukkuda. Peatuse tegime Kemis, kus käisime söömas rannapargis asuvas Puistopaviljonkis, nagu juba reisi jooksul olime korduvalt kogenud, portsjonid olid suured ning toit oli maitsev. Kõht täis, otsustasime võtta ette väikese jalutuskäigu. Kemis asub kuulus elamuskeskus Kemin LumiLinna, kus kõik atraktsioonid on ehitatud jääst ja lumest. Kuigi kodulehe andmetel oli lumekindlus ajutiselt suletud, aga restorani töötaja sõnul siiski avatud, siis otsustasime võtta ette jalutuskäigu ja oma silmaga veenduda kuidas lood on. Kahjuks oli lumekindlus tõepoolest ajutiselt suletud, käimas oli vanade atraktsioonide sulatamine ja uute ülesehitamine. Liiga nördinud me siiski ei olnud, peale pikka bussis istumist ning suurt kõhutäit, kulus väike jalutuskäik ära. Ilm oli ju imeline ning mereäärne ilus.
Veel poolteist tundi sõitu ning jõudsime Rovaniemisse. Seadsime end hotelli sisse ning kuna kell oli üsna palju ning päev oli olnud pikk ja sündmusterohke sai igaüks valida, kas soovid puhata või omapäi linnas ringi vaadata. Kaarel ja Rainer leidsid Angry Birdsi teemalise mänguväljaku, mille soovisid oma silmaga üle vaadata. Kurje linde nad õnneks ei kohanud, küll aga kalpsasid seal ringi paar jänest.
Täna läksime teise Luovi kooli kus igaüks sai valida mida ta tegema hakkab, näiteks sai plastist muna kaunistada.
Pärast lõunat läksime automuuseumis oli põnev ja huvitav, seal olid ka mootorrattad.
Peale lõunat tegi õpilane meile Oulust tuuri, mis tekitas soovi tulla tagasi 2026 suvel, siis kui Oulu on kultuuripealinn.
Läksime Kemis sööma pitsa restorani.
Oulu Luovi ametikoolis võeti meid soojalt vastu. Õpilased said proovida kätt erinevates tegevustes. Palju põnevust pakkus väelooma välja selgitamine ja selle voolimine.
Saime bussituuri Oulu vaatamisväärsustest ja Toripolliisi ees tegime pilti ja käisime turuhoones uudistamas.
Sõit Rovaniemi kulges hästi ning vahepeatuse tegime sadamalinnas Kemi, kus einestasime ning läksime jalutama lootuses Lumekindlust näha, kuid kahjuks see oli suletud.
Käisime Luovi koolis, kus pooled õpilased kaunistasid papist muna ja pooled värvisid hobuserauda.
Luovi koolis osalesime ka töötoas, kus valmistasime nii savist asju kui ka värvisime mune.
Peale Luovi kooli sõitsime Rovaniemi, et valmistuda homseks jõuluvanaga kohtumiseks.
Koti tegemine ja muna kaunistamine olid täitsa head.
Sõit Rovaniemisse ning jalutuskäik õhtuses linnas olid väga ilusad.
12.04.2025 Viimane reisipäev ning jõuluime keset aprillkuud
Ees oli ootamas meie reisi viimane päev, ühtlasi kohtumine jõuluvanaga. Hommikul silmi avades nägime aga tõelist jõuluime, öösel oli maha sadanud paks lumi. Kui ei oleks kalendrisse vaadanud, võinuks arvata, et ongi jõulud. Hommikusöök hotellis oli maitsev ning laupäevale kohaselt oli meil aega seda nautida. Seejärel suundusime jõuluvana külla, mis asub Rovaniemi linnast mõned kilomeetrid eemal. Et asi kindel oleks, otsustasime minna kõigepealt vaatama, kas jõuluvana on kodus. Oli kodus ja tal oli aega meiega pisut juttu ajada ning pilt teha. Selgus, et jõulude ajal on tal väga kiire, siis on külastajaid väga palju, mõnikord tuleb suisa 4 tundi järjekorras oodata, et paar sõna saaks jõuluvanaga rääkida. Kirju saab jõuluvana miljoneid, ega ta ise ei jõua kõiki kirju läbi lugeda, aga tal on selleks abilised, päkapikud, kes kirjadest talle siis kokkuvõtte teevad. Habe on jõuluvanal umbes 1 meeter pikk ning selle kasvatamine on võtnud aega paarsada aastat. Jõuluvana lubas, et tuleb järgmiste jõulude ajal kindlasti ka Tallinnasse.
Kas teadsite, et igal interneti vahendusel on võimalik igal hetkel vaadata, mis jõuluvana külas toimub. Just selle koha peal, kust jookseb läbi põhjapolaarjoon. Saatsime oma lähedastele info, et neil on võimalik reaalajas vaadata kuidas me põhjapolaarjoone ületame ning elevust ja lehvitamist jagus kohe mõneks ajaks. Tahtsime näha ka jõuluvana abilisi, põhjapõtru, tegime lühikese saanisõidu põhjapõtradega. Kui aga mõelda kõigile neile kingikuhjadele, mida põhjapõdrad jõulude ajal laiali vedama peavad, siis loodame, et nad saavad suve jooksul ikka piisavalt puhata ka. Külas oli veel uudistamist küllaga, aga meil oli aeg võtta ette kodutee. Teel Oulu lennujaama tegime söömise peatuse seekord väikeses kohakeses nimega Ii. Kõhud täis suundusime lennujaama. Kõik sujus vahejuhtumiteta ning Oulu-Helsingi ja Helsingi-Tallinn lennud toimusid graafiku kohaselt. Pisut enne kümmet õhtul maandusime Tallinnas, kus ootasid meid juba meie lähedased.
Täna Külastasime jõuluvana küla ja see oli tore/lahe koht kus oli talv.
Peale seda läksime sööma linn nimega Ii.
Me lõpetasime tõelise pärliga, saime kohtuda jõuluvana ja tema päkapikkudest abilistega, opilased said soita jouluvana pohjapotradega.
Samuti ületasime põhjapolaarjoone ja lähedased said seda lives vaadata.
Kristofer ja Remi magasid üle kella 8 hommikul. Kuva II olid valmis nii kui nii ootasid meid.
Jõudsime jõuluvana koju ja tegime pildi ja vaatasime ringi väljas, see oli lahe.
Jõuluvana juures läksime põhjapõdraga sõitma.
Jõuluvanaga kohtumine oli hea ja ostsin kingitusi koju.
Täna külastasime Rovanemis jõuluvana ja sõitsime põhjapõdradega.
Peale seda sõitsime Ouluse tagasi et minna lennuki peale. Reis oli vägev sain palju elamusi ja uusi kogemusi. Tänan kõiki õpetajaid, kes meiega reisil kaasas olid!
Aitäh kõigile, kes andsid oma panuse.
Jõuluvanaga kohtumine oli vahva ja see, et lumi maha tuli.
Kokkuvõtteks
Oli ütlemata vahva reis ja reisiseltskond. Sai proovida erinevaid erialasid, näha kuidas õpitakse Soomes, tutvuda uute inimestega, harjutada inglise keelt ja õppida soome keelt, kohtuda jõuluvanaga, lennata lennukiga ja palju-palju uusi kogemusi. Kõik said pisut enesekindlamaks ja väga palju iseseisvamaks ning võivad olla kindlad, et saavad alati hakkama.
Kui reisi alguses soovitas Kristofer kõigil Soome tulla, siis reisi lõpetuseks soovitame kõigil õpirändele minna. Meie läheks iga kell uuesti!
