Meie reis algas Tallinna lennujaamast esmaspäeva keskpäeval. Läbisime turvakontrolli ning suundusime lennukiga Amsterdami poole. Reis sujus üldjoontes hästi ja jõudsime õnnelikult Amsterdami. Kuid siis seiklused algasid. Meie broneeritud auto eest ei õnnestunud tasuda, sest rendifirma tehnika ei ole kaasaegsete maksevahenditega ühilduv. Lõpuks saime siiski endale auto, mis küll oli ootamatult elektriauto ja aku oli laetud veerandi ulatuses. Kiire 30 minutiline laadimine bensiinijaamas siiski tagas, et jõudsime lõpuks oma sihtkohta ning saime pika päeva õhtusse saata.
2. päev
Meie hommik algas sõiduga Aventuse kutsekooli Deventeri osakonda. Alustasime päeva ITIL’i metoodikaga taastutvumisega. Meie õppijad said kiirelt kontakti oma Hollandi kaaslastega ning said tutvuda Topdeski tarkvaraga, mis on intsidentide haldamise tarkvara. Selle abil on võimalik hallata ja kirjeldada juhtunud intsidente ning neid lahendada. Päeva teises pooles tutvusime Aventuse õppijate projektiga kus nad proovivad lahendada õppijate väljalangevuse probleemi. Lisaks tutvusime ka projektidega, mis on interdistsiplinaarsed ja hõlmavad ka näiteks hotellinduse eriala õppijad. Lõuna aeg saime teha ka kiire külastuse ilusasse Deventeri linna. Päev oli tegus ning homsest ootame uusi teadmisi ja kogemusi.
Kui 03.02.2025 hommikul kell 6.50 Astangu Keskuse seltskond – Kert Valdaru, Külliki Tamm, Liisbet Tern, Älis Oksa, Kadi Roosipuu, Kadri Norit ja Veronika Kaska, kokku sai, oli kõigil veel uni silmis, kuid ootused reisile kõrged 🙂
Luovi Ametikool (Ammattiopisto Luovi, https://luovi.fi/) on Soomes üks suurimaid ja parimaid kutsekoole, mis pakub õpet just toevajadusega õppijatele. Luovil on õppekeskusi üle terve Soome, kuid meie valisime 3-päevaseks külastuseks välja Helsingi ja Oulu õppekeskused. Helsingi seetõttu, et see õppekeskus asub pealinnas ja seetõttu on integreeritud väga hästi üleüldisesse pealinna melusse. Oulu aga seetõttu, et tegemist on nö Luovi peamajaga. Lisaks sellele tahtsime uuesti näha ka Luovi kolleege, kes meid Tallinnas alles detsembris külastasid 😉
Programm sai sisutihe, sest olime ka ette saatnud erinevad teemad ja küsimused, mille osas tahtsime rohkem teada saada. Igaüks enda valdkonnast tulenevalt ja erinevate küsimustega. Kõige olulisem aga oli näha seda, mida kujutavad endast ka praktilises plaanis TUVA (nagu Eestis kutsevaliku õpe) ja TELMA (Eestis kahjuks üks-ühele vastet ei ole) kursused ning kuidas käib õppija individuaalse tegevuskava (HOKS) koostamine ja õppijate hindamine RUORI metoodika alusel.
Helsingisse jõudsime murevabalt laevaga ning veetsime sisuka päeva Luovi Helsingi üksuses. Seal rääkisime nii TUVA õppijatest kui RUORist ja saime ülevaate selle kohta, milline on Luovi täpsem struktuur ja kuidas selle sees toimetatakse. Et ikka eestlaste üllatus oleks maksimaalne, tuli meiega vestlema ka üks TUVA õpetaja, kes rääkis…. eesti keelt! 😍 Ennetavalt lisame, et see polnud ka ainuke Luovi töötaja, kes meiega eesti keeles vestles!
Helsingist pidime õhtul lendama Oulusse (lendasime, kuna nii autoga kui rongiga oleks tegemist olnud oluliselt ajamahukama ettevõtmisega, kuid aeg oli just see, mida tahtsime panustada Soomes olles võimalikult sisukalt Luovi kohta rohkem info saamiseks). Ja lendasimegi… jõudsime isegi Oulu kohale, kuid seal pööras lennuk ümber ja tõi meid (ning teised pardal olevad reisijad) tagasi Helsingisse 😬 Miks? Tuleb välja, et kaaspiloodi raadioside ei toiminud ning kuna Oulu lennujaam on väike, puuduvad seal võimalused vajalikke parandustöid teha. Seega, leidsime end uuesti Helsingist, juba päris väsinud ning ootuses, mis meist edasi saab. Õnneks Finnair organiseeris meile väga kiiresti majutuse lennujaama vahetus läheduses hotellis ning lennu järgmiseks hommikuks. Pidime küll läbi rääkima naaaatukene hilisema lennu kasuks, sest mitte keegi ei olnud valmis taaskord keset ööd üles ärkama… Õnneks ka ses osas tuli Finnair meile vastu.
04.02.2025 maandusimegi mõnusalt karges Oulus 🥶
Oulu Luovi üksuses võeti meid aga väga soojalt vastu ning me saime targemaks nii Luovi kui üldiselt Soome kutsehariduse rahastussüsteemi osas, kuidas neil on üles ehitatud äriarhitektuur (suur ja võimas töö on tehtud! 💪) ja kvaliteedijuhtimissüsteem. Tõdesime, et meil on Luovilt nii mõndagi õppida ja idanes ka mõte, et äkki peaksime sarnaselt Luovile taotlema EFQMi kvaliteedisertifikaati 🤓
Pärastlõunal külastasime koos Miiaga Luovi õpilaskodu ja tutvusime sealse elu-olu ja reeglitega – nagu Astangu teisik 😀
Suur-suur pluss oli Luovi õpilaskodus see, et selliseid mõnusaid temaatilisi tegelusnurkasid/-tubasid oli mitmeid. Nii on eespool näha kunstinurgas olnud üks töö ja muusikanurk 🤩
05.02.2025 olime varakult ootuses, sest meid jagati gruppidesse ja saime olla kaasas erinevate TUVA rühmadega, et kaasa lüüa nende selle päeva tegevustes. Nii näiteks suundusid Älis ja Veronika TUVA rühma osade õppijatega ja õpetaja Annaga talli tööharjutusele 🐴
Saime pakkida heinu kottidesse hobustele ja ponidele hiljem jagamiseks. Keeruliseks tegi ülesande see, et erivärvilistes kottidesse pidi kaalume erineva kaaluga heina ning koti üle kaaluma, enne talli viimist. Saime hakkama! Ja nägime ka üllatusesinejat 🐐
Õpetaja Anna näitas meile rühma nädalaplaani ja saime mitmeid huvitavaid mõtteid – nii näiteks vaadatakse ühiselt rühmaga üle uudised ja õppijad peavad tooma välja rahvusvahelisi, riiklikke ja kohalikke uudiseid, mis oleksid tööeluga seotud. Väga kasulik nipp, mida ka meie õppijatega õpetajad saavad kasutada! Lisaks sellele on kasulik mõelda ka selle peale, kuidas saaks korraldada õpet nii, et päevad õppijatel ei veniks pikaks. Luovi TUVA õppijatel lõppesid päevad esmaspäevast neljapäevani kell 14.00 ning reedeti kell 12.30. Eriti reede on oluline, kuna paljud õppijad, nii Luovi omad kui meie õppijad, lähevad koju. Need, kes elavad kaugemal, jõuavad Soomes koju vähemalt mõistlikumal ajal.
Külliki ja Kadi suundusid koos TELMA valdkonnajuhi Leenaga Pekuriga kaubanduskeskusesse, kus ametikool on rentinud endale ruumid õppeklassiks. Õppijad kogunevad hommikul alates kell 8.00, et juua hommikukohvi ja süüa võileiba ning seejärel vaadatakse samuti ühiselt uudiseid ja arutletakse nähtu üle. Kell 9.00 suunduvad õppijad koos juhendajatega kaubanduskeskuse erinevatesse kauplustesse tööle. Tavapäraselt töötab õppija ühes asukohas 3 kuud ning seejärel valib uue asukoha. Nägime õppijaid toimetamas nii restoranis, riidekaupluses kui ka kosmeetikakaupluses ja toidupoes. On suur väärtus kui õppija saab proovida päris tööd temale sobilikus keskkonnas ja turvaliselt koos juhendajaga. Oli ka õppijaid, kes töötasid kaupluses iseseisvalt. Seejärel liikusime tagasi Luovi Ametikooli peahoonesse, kus tutvusime sealsete õpperuumide ja õppijatega. Õppekeskkond oli rahulik ja hubane ning õppijaid igati toetav.
Liisbet ja Kadri olid tavalise kutsekooli juures tegutseva Luovi kahe TUVA õpperühma juures. Õppetöö algas kell 8.00, kus koguneti, joodi kohvi ja söödi hommikust. Samuti räägiti muljeid eelnevast päevast ja mis on täna õppetöös tulemas. Õpilased olid ettevalmistanud esitluse TUVA õppest nende silmade läbi. Tutvusime lähemalt ühe TUVA õppijaga, kes kirjeldas oma õpinguid ja vastas meie suurele hulgale küsimustele. Meie kohtusime TUVA õppijatega, kus nad liikusid erinevatesse tegevustesse- näiteks matemaatika tundi läks üks noormees, teine läks tugiteenustesse. Kõigil õppijatel on oma õpitee, tunniplaan on kõigil õppijatele erinev ja põhineb nende vajadustel edasiõppimiseks. Õpetajad harjutavad järjepidevalt õppijatega oma kalendri täitmist, kalendri jälgimist ja erinevates tundides osalemist. Iga õppija täidab iganädalaselt portfooliot, kus lisab pildid ja info enda õppetöö kohta. Ka need TUVA õppijad töötavad kolmel päeval nädalas. Meil oli väga hea kuulda, et kaks õpetajat, kellega kohtusime tulevad maikuus Eestisse praktikale 6 TUVA õppijaga. Loodame nendega kohtuda juba Eestis!
Esimene oluline õppimiskoht Eestile – individuaalne tegevuskava HOKS ei ole mõeldud ainult toevajadusega õppijatele, vaid selle tegemise kohustus on kõikidel kutsekoolidel ning kõikidele õppijatele. Eks seda, kui sisuline HOKS on sõltub sellest, kas oled sellise pikaajalise individuaalse tegevuskava koostamise ja õppijale individuaalse lähenemise usku asutus nagu Luovi 😎 Astangu keskuses koostatakse sarnaselt Luovile individuaalne tegevuskava igaks õppeaastaks, vaadates üle tegevuskava ka õppeaasta jooksul, et seda täpsustada ja ajakohastada.
Teine oluline õppimiskoht Eestile – hindamisinstrumendi RUORI kasutamine, et saada aimu kõigepealt, milline on õppija enda hinnang tema tugevustele ja kus ta näeb, et vajab lisatuge, õpetajate ja tugispetsialistide hinnang õppija tugevustele ja toevajadustele ning spetsialisti tööriist, mis annab soovitusi sekkumismeetodite kasutamiseks. Ikka selleks, et õppija saaks paremini toetatud just tema vajadustele vastavalt!
Tekkis ka mitmeid mõtteid, kuidas edaspidi koostööd süvendada ja edasi arendada ning ka edaspidisteks õpiränneteks! Nii et ärge imestage, kui Luovi teemalisi postitusi saab siia blogisse veel ja veel. Astangu keskuse jaoks on tegemist väga hea koostööpartneriga, kellega on vahetu suhtlus ning ühine keel ja meel 💜💚❤️🤍 Suur-suur aitäh kõigile Luovi töötajatele ja õppijatele, kes meid nii sõbralikult ja suure südamega vastu võtsid!
Pühapäeva varahommikul startisid neli Astangu KRK õpilast (vasakult Kaisa, Rasmus, Mairo ja Mattias) välispraktikale Saksamaale, saatjaks kaks õpetajat: õnnelik Pärt ja fotograaf Sirli. Väljalend kell 6.05 hommikul Tallinna Lennujaamast ümberistumisega Zürich-Luksemburg. Lennujaamas ootas meid Punase Risti buss, mis kuulub Euro BBW Bitburg nimelisele keskusele. Hiljem selgus, et meile oli vastu tulnud 2000 aastal Euro BBW asutaja ja asedirektor Ronald Fröhling isiklikult. Väga piinlik, et kodutöö oli tegemata, seda fakti oleks võinud siiski teada. Luksemburgi lennujaamast sõit majutuskohta nimega Trier Petrisberg kestis umbes 40 min. Viisime oma pagasi majutuse korteritesse ära, võtsime tunnikese hingetõmbe aega kui viimaks julgesime veel paluda Ronald-il ennast kesklinna ära visata. Trier vanalinn on imeline oma kirikukellade mänguga Trier katedraalis ja teistes kirikutes. Otsisime kohta, kus lõunat süüa kui kõige sobivam tundus üks väike brasserie vaatega uhkele Porta Nigra väravale. Istusime, sõime ja ootasime kui Anne tööpäev lõppes ning ta sai meile linna järgi tulla, et rääkida järgmise nädala tunniplaanist. Meeldetuletus veel eelmisest blogist, et Trier on Saksamaa kõige vanem linn.
Porta Nigra
Saksamaal on rikas ja mitmepalgeline arhitektuuriajalugu, mis on naaberriikide ja ka üldiselt õhtumaade arhitektuuriajalooga tihedalt läbi põimunud. Saksa arhitektuuri aluseks võib pidada Rooma antiigi arhitektuuri, millest on säilinud üksikud näited, nagu värav Porta Nigra Trieris, mis ehitati umbes 2000 aastat tagasi. Porta Nigra (ladina keeles must värav), mida kohalikud nimetavad Portaks, on suur Rooma linnavärav. See on UNESCO maailmapärandi nimistus. Porta Nigra nimi tekkis keskajal selle kivi tumenenud värvi tõttu, algne rooma nimi pole säilinud. Allpool pilt Trier vanalinnast.
Pole ilusamat linna kui Trier …
Edasi kulgesime juba ülalmainitud siltide järgi …
Ööbimiskoht Petrisberg vajab eraldi mainimist
Ronald ei julgenud väga ilusatest väravatest sisse sõita, sest ta arvas, et siin te nüüd küll ei ela, aga tuli välja, et elame küll : )) Seda pole minul igal juhul varem ette tulnud, et tuppa sisse astudes tuleb üle huulte pikk ohe, et kas see on võimalik. Korteri rõdu pealt avanes selline panoraam vaade Trier linnale, justkui oleks terve linn ühe peopesa peal. Seda illustreerib järgnev video …
Home sweet home
Petrisberg
27.mai 2024 – Esmaspäev
Järgneval päeval andis Anne meile veidi armu ja palus Ronald’il järgi tulla alles kell 9.00 selleks, et pärast 45 min bussisõitu Bitburg’is Euro BBW koolis olla ja Erasmus+ programm võis alata. Anne võttis meid kenasti peaukse juures vastu ja juhatas konverentsiruumi, kus tegi meile ilusa ettekande Euro BBW keskusest ja selle ajaloost. Õpilaste jaoks oli huvitav kuulata, et kuhu nad täpsemalt tulid. Nad said teada, et keskuses õpib umbes 250 vaimse erivajadusega õpilast ümberkaudsetest riikidest nagu Luksemburg, Belgia ja Prantsusmaa. Euro BBW hoone on väga modernse kujundusega nii seest kui väljast. Kohe kooli kõrval on õpilaskodud, üks nendest on parasjagu ehitusjärgus ja valmib sügiseks. Uues õpilaskodus on eraldi korterid, kus õpilased saavad elada üksinda, sest paraku mitmekesi ühes toas elamine on erivajadusega õpilastele veidi keeruline ja tihtipeale tekivad konfliktid. Uue õpilaskodu esimesele korrusele tuleb teepood, kus müüakse nende enda kaupa – mitut erinevat pakendatud teesorti. Kindlasti ostame teepakke koju kaasa, et pärast kodus teed juues mõelda, nii tore koht see Euro BBW oli ikka. Peale lõunasööki hakkas pihta “päris töö”, kus õpilased komplekteerisid nullist endale töökohad ehk ühendasid igaüks eraldi arvuti, mille taga kaks nädalat töötada. Siin pilt sellest kui usinad on meie õpilased. Isegi õpetaja Dennis kiitis meie õpilasi ja ütles, et kohati on nad targemad kui tema ise. Õnnelik õpetaja Pärt oli veel õnnelikum, sest tundis uhkust oma õpilaste üle.
Pole paremat kohta välispraktikat teha kui Euro BBW Bitburg
Õpetaja dennis on tegelikult ise ka õpilane
28.mai 2024 – Teisipäev
Eilse kohta unustasin mainimata, et Anne ütles meile juba varem, et meil pole mõtet rendiautot võtta, sest nad annavad meile Punase Risti 8-kohalise bussi, et me saaksime iga päev Trier’ist Bitburg’i kooli sõita, sest vahemaa on ikkagi 30 km, mille läbimiseks kulub umbes 45 min. Uskumatu suhtumine ikka ja külalislahkus, mida minu arust tänapäeval väga ei kohta. Meile Pärt’iga tehti väike sõidueksam, et kas me oskame ikka bussiga sõita või kas me tunnetame uusi laiemaid gabariite. Juhilubadest pilt tehtud, võisime asuda ise bussi rooli ja maailm on meie ees valla, sõida kasvõi Prantsusmaale. Täna algas päev varem, sest majutusest oli start kell 7.00 hommikul ja koolis olime juba kell 8.00. Õnneks kõik klapib, sest kell 8.00 siin kohaliku aja järgi on kell 9.00 Eesti aja järgi. Järgnev pilt taaskord sellest kui usinad on meie õpilased:
29.mai 2024 – Kolmapäev
Tänane päev kulgeb meil väga hästi, kuna samal ajal startides jõudsime kooli õigel ajal ja isegi 10 min varem. Õpilased on IT-s nii tublid, et sooritasid kõik ette antud tööd õigeaegselt ja isegi varem. Nüüd murtakse pead, et mis Astangu õpilastele veel anda, et nad oleksid ikka tegevuses ja ei igavleks. Pärastlõunal külastame ühte väga metsikut kohta, mille eestikeelne nimetus on “Kuradi kuristik” (Teufelsschlucht). Selleks varustati meid veekindlate matkasaabastega ja anti veel selga veekindlad soojad joped, sest väljas sajab vihma ja temperatuur on kõigest +13 kraadi sooja, kui Eestis on hetkel 30 kraadi sooja. Küsisin, et miks teil on laos sellised valmisriided siis selgus, et neil on ka selline eriala nagu aiandus ja õpilased peavad töötama õues terve päev olenemata ilmast. Ladu on neil suur, seega leidus saapaid igale jalanumbrile ja jopesid igale suurusele. Siin on pildid sellest, mis meid ees ootab. Õhtul lubas Peer meiega veel “Vabaajamajas” (Freizeithaus) vahvleid küpsetama hakata.
“Teufelsschlucht” here we come
Pole halba ilma, vaid valesti valitud riided
Kärestikuline Pröm jõgi voolas nii kiiresti, et viis paar aastat tagasi rippsilla minema.
30.mai kuni 2.juuni 2024 – tegus aeg
Neljapäeval käisime vanade autode muuseumis Oldtimer Museum Zylinderhaus sellises linnas nagu Bernkastel-Kues. Seal olid esindatud kõik saksa autod: Opel, Audi, BMW jne. Esimesel korrusel olid kõik tehnika vidinad alates trükimasinatest kuni fotoaparaatideni välja. Isegi postkontor oli välja pandud sellisel kujul nagu ta oli kunagi Saksamaal olnud aegade algusest saadik, modellil olid seljas sama aja riided. Päris hea tagasivaade minevikku ja tutvuda sai isegi Saksamaa ajalooga. Teisel korrusel olid jalgrattad, rollerid ja mootorrattad. Kolmandal korrusel aga suur kollektsioon vanaaegsetest autodest, millest mõned veel isegi sõitsid. Üks teine muuseum lubas laenata ühte oma eksponaati vanast punasest Porsche’st.
“Oh Lord … won’t you buy me a Mercedes Benz”
Janis joplin
Burg Eltz asub mäekünka peal nagu muinasjutus
Kõhud täis söödud suundusime edasi 1,5 tunni kaugusel olevasse suurde lossi. Selline tunne nagu oleksime sattunud keskaega. Burg Eltz loss on ilus nii seest kui väljast ja sinna sai ronida mäest alla orgu umbes 1,3 km mööda munakividest jalgteed. Tagasi tulime väikese Shuttle bussiga, sest jalad olid kõmpimisest väsinud. Kõikides kohtades veetsime ca 2-3 tundi, sest vaatamist oli nii palju, et võttis silme eest kirjuks. Giid rääkis meile, kuidas inimesed sellel ajal elasid ja kuidas nad kivist lossi ruume kütsid. Kuidas süüa tegid ja koduloomade eest hoolitsesid. Kõige huvitavam oli muidugi tualettruum. Tänapäeval enam väga ette ei kujuta, kui peaks niimoodi elama ilma ühegi luksuseta, eriti kui võrrelda meie Petrisberg majutust ja Berg Eltz lossi omavahel. Loss oli seest väga ilus, maalitud olid nii seinad kui lagi.
Burg Eltz lossi seest avaneb selline vaade
Reede külastasime iseseisvalt juba järgmist lossi, mis asub Luksemburgis ja mille nimi on Vianden. Kui esimene oli koos inglise keelse giidiga siis teises lossis avastasime ise kõiki käike ja korruseid. Tavernis pidasime Mattias’e sünnipäeva (19) ja tegime talle pasta välja, pärast jalutasime pisikeses külas kitsastel tänavatel ja istusime ühte kohvikusse, kus jõime kohvi ja Coca-Cola’t. Kuna Luksemburgis keegi saksa keelt ei räägi siis paluti meil suhelda kas prantsuse või inglise keeles. Huvitav kas naabrid ei ole siis väga sõbralikus suhtes omavahel? Vianden loss oli sellepärast põnevam kui Burg Eltz, et seal olid inimesed riietatud keskaja rõivastesse ja tegid kõiki neid asju, mis 17.sajandil inimesed selles lossis tegid ja kõik tundus väga tõepärane, tehti kahuripauku ja lasti musketitest.
Keskaegses riietuses naine selgitab, kuidas vanasti soojendati ennast ja oma voodit kaminast võetud hõõguvate tukkidega
Vianden Loss oma hämmastavas ilus
Luksemburg
Laupäeval olime Trier linna peal ja Anne tegi meile ekskursiooni viies ilusatesse kohtadesse nagu Trier Dom, Porta Nigra ja Judengang. UNESCO maailmapärandi nimistus on Trier linnal 8 erinevat linnale kuuluvat vaatamisväärsust. Nende hulgas kuulus Porta Nigra. Pärast ekskursiooni läksime kõik koos sööma ühte Itaalia restorani ja meiega ühines ka Euro BBW inglise keele õpetaja Hedwig. Õhtu lõppes meil ühel festivalil, mis toimus Trier’i kõige vanema silla peal – Roman Bridge, mis on ehitatud üle Mosel’i jõe. Selleks festivaliks suletakse terve sild autodele ja silla peal käib suur pidu ja pillerkaar koos laulu ja tantsuga. Isegi Pärt tantsis seal sillal.
Üks maailma vanimaid sildu terves Euroopas
Roman bridge trier
Pühapäev kutsus Klaus meid Aachenisse, mis asub Belgia ja Hollandi piiri ääres, kus reaalselt saavad kokku 3 riiki. Selle tõestuseks rajati selline keskus nagu Dreiländereck Aachen ehk KolmeRiigiKolmnurk. Seal sai ronida vaatetorni tippu ja vaadata kõikidesse ilmakaartesse, meenutas natuke Tallinna Teletorni, aga oluliselt lühem on nende oma. Kohe selle vaatamisväärsuse kõrval oli labürint aed, kuhu sai minna ja ennast maailma eest ära peita, kahjuks maksis see mõttetult palju raha ja me sinna ei läinud. Ostsime selle asemel endale suveniire koju kaasa. Sealt tornist liikusime edasi Aachen’i kesklinna ja jalutasime ringi. Jällegi väga kaunis katedraal on Aachen Dom, kus vitraaž aknad olid nii suured ja pikad, et kiriku seina polnud nähagi, kõik oli vitraaž akent täis.
Kõvemad mehed ronisid torni tippu jala, lillekesed läksid liftiga.
Dreiländereck
Esmaspäev, 3.juuni
Gurmaanide kõhutäis
typical trier meal
Siiani on olnud äge, kohand-näinud mitut mäge
Kindluseid ja kirikuid, justkui siin me juba kuid
Aga pole meil vaid lõbu, seiklused ja pillerkaar
Proovitud küll siinset mõdu, aga mõistus ikka klaar
Teisipäev, 4.juuni
Kõik ilmad oleksid võinud olla sellised …
petrisberg mäe otsas oli tegelikult trier ülikool
Hommikutest õhtuni, teeme tööd me siiski siin
Igal päeval koolipingis, õpilased tööde ringis
Juhendajad tasemel, õnneks meie asemel
Aga meilgi jätkub tööd ning lihtsalt lulli me ei löö
Kolmapäev, 5.juuni
Pole lihtsamat asja kui see tekst tahvli peal ehk IT õpilaste ülesande püstitus
leia pildilt ühe kõrvaga panda
Minu jaoks on miski uus, võõras keel on veidi suus
Varem olin täita möku, suust ei tulnud kippu-kõppu
Nädal veel ja juba räägin, surnuks siinsed abilised
Praegu läheb veidi aega, võõrad laused kandilised
Neljapäev, 6.juuni
Õpetaja Klaus tahvli ees õpetamas meie õpilasi, akna taga maaliline maastik
Ich bin fleißig, Du bist faul
Neljapäeval külastasime Bitburg õlletehase muuseumi, kus meil oli kokku lepitud inglise keelne giidiga ekskursioon, mis kestis veidi üle tunni. Terve muuseum oli väga modernne uus ehitis, mis oli äärmiselt loominguliselt kujundatud. Meid viidi ühest ruumist teise, kus seletati lahti terve õlletehase tootmise protsess, alates humala kasvatamisest kuni pudelitesse villimiseni välja. Meile selgitati, milles seisneb Bitburger õlu kõrge kvaliteedi saladus – “armastuses oma töö vastu” – oli õige vastus. Ekskursiooni lõpus jagati kõigile talongid, mille alusel sai proovida mitut erinevat sorti Bitburger õlut.
Reede, 7.juuni
See värviline maja on tegelikult Euro BBW Bitburg õpilaskodu
taamalt paistab õlletehase linnake – bitburg
Sirlikesel tuhat tänu, et on nõnda näinud vaeva
Sebind meile uhke kodu, päiksegi ta toonud taeva
Kõiki aidanud ja tõlkind, võõraid keeli mitmeti
Kohalikega ta võidelnd, et meid nad ikka mõistaksid
Laupäev, 8.juuni – lend tagasi Tallinnasse
Mustad pilved kaunis taevas, rallivad kui kaubalaevad….
Otsimaks uusi mõtteid ja suundi kuhu meie valdkonnas areneda võiksime, võtsime ette teekonna Leetu, Kaunasesse.
ERASMUS+ peab oluliseke ökoloogilist jalajälge ning seega otsustasime kohale minna Astangu uue bussiga.
1 päev
Startisime Astangult 13 mail kell 9.00 Kohale jõudsime 19.34
2 päev
Panime selga Astangu vormiriietuse ja asusime külastatava kooli poole teele. Ilm oli ilus ja tuju hea.
Täna toimus vastastikune koolide tutvustamine: millised kursused, kui palju õpilasi, millised erialad ja mis tasemetel on. Suurem osa õppekavadest on 4 taseme õppekavad, mõned üksikud 2 ja 3 taseme omad.
Üllatav fakt on, et Leedus ei saa 2 taseme õppekavadelt minna edasi õppima, riiklikult on reglementeeritud, et erivajadusega õppijad ei saa järgevaid tasemeid omandada. Sellest lähtuvalt on 3 taset väga vähe. 2 taseme õppija saab riigi rahastuse toel õppida 3 aastat ja soovi korral seda 3 korda, erinevatel erialadel.
Sisseastumis katseid ei ole, vastuvõtt toimub ühises digitaalses vastuvõtusüsteemis ja ei arvesta eriala sobivust või motivatsiooni. Väljalangevust 2 ja 3 tasemele ei ole. Vastuvõtjad väljendasid arvamust, et osad vanemad kasutavad kooli päevahoiu võimalusena oma erivajadusega noorele.
Kooli tugipersonal koosneb sotsiaalpedagoogist, eripedagoogist ja psühholoogist. Rühmajuhendaja eeldatakse, et on põhiõpetaja. Meie saime aru, et koolis on 2 abiõpetajat ja nad käivad abiks seal kus vaja.
2 ja 3 taseme õppes õpitakse 3 aastat ja praktikale ettevõttesse minnakse viimasel aastal üheks kuuks.
Tegime kahes õppemajas ringkäigu.
Nägime kooli õppehotelli, kus õpilased töötasid. Seal olid standard toad ja luksus toad, et näitlikustada õpet.
Päeva lõpetasime pikema jalutuskäiguga vanalinnast botaanikaaeda. Teele jäi Bella Toscana, kuhu sobisime nagu rusikas silmaauku.
Botaanikaaias nautisime lisaks päikesele ja taimedele liblikatuba.
3 päev
Täna alustasime enda päeva veel ühes uues õppehoones, mis asus väljaspool kesklinna.
Päevakava järgi oli majatutvustav ringkäik erinevates õppeklassides. Esmalt külastasime toitlustussuuna erialast arvutitundi. Nägime kui hästi on võimalik arvutiõpetust lõimida erialaõppesse.
Seejärel külastasime erinevaid õppelaboratooriumeid: kokanduse, kondiitri, Leedu traditsiooniliste erialaoskuste õppimist võimaldavad ruumid ja lihatöötlus.
Taaskord tegime Astangu esitluse ning andsime endi erialadest põhjaliku ülevaate, seekord olid meid kuulama tulnud erinevad tugispetsialistid.
Leia pildil Leedu president
Enne lõunat vaatlesime pagaritundi, kus erialaoskusi omandatakse läbi meeskonnatöö. Eksamil on praktiline ülesanne aga individuaalne. Meil jäi mulje, et praktilised tunnid ei toeta vajalikul määral õppija enesejuhtimise oskuste tekkimist, mida on vaja eksamil.
Päeva lõpuks saime kogeda hommikul nähtud erialaõpingute lõimimist arvutitundi. Kasutasime Moodle keskkonna harjutusülesandeid, millega õpitakse ja kinnistatakse erialateadmisi.
Moodle on Leedu kutsehariduse õpikeskkond, kuhu kõik õpetajad loovad oma kursused.
Õhtul kutsusid võõrustajad meid nautima rahvuskööki.
4 päev
Täna vaatlesime 2. taseme kokkade kulinaarset laboritundi, kus kokkasid koos 1. ja 2. kursuse kokku 9 õppijat. Õpitavat toitu valmistati retsepti nägemata õpetaja suulise juhendamise teel meeskonnatööna. Paari roa valmistamiseks oli ette nähtud 6 tundi. Õppijad said tegutseda rahulikult.
Peale lõunat vestlesime kooli asedirektoriga, rääkisime õppekavadest ja kutsevõistlusest erivajadustega õppijatele.
Lahkusime koolist soojade tunnetega ja uute teadmiste ning innustavate mõtetega. Loodame algatatud koostööle.
5 päev
Meie külastuse kajastust saate jälgida Kaunase koolituskeskuse FB lehelt.
Aeg lendas kiirelt, meeldivalt ja töiselt.
Meil oli rõõm, et valisime enda sihtkohaks ja uute arendavate mõtete jaoks just Balti riigis asuva kooli. Hea oli võrrelda meie kogemuste ja teadmiste suurust, sest oleme alustanud kõik ühelt stardipakult. Arendavaid mõtteid ja ideid kogusid kohtumisel mõlemad osapooled.
Kaunase linn oma ilu ja suurusega (Baltikumis suuruselt neljas) jääb hinge ning kutsub tagasi, avastama siinset kultuuriruumi.
Käes on reede ja meid ootas ees kojusõidu päev.
Läbisime täna umbes 570 kilomeetrit.
Alustasime tagasisõitu hommikule kell 9.00 ning Astangul bussi parkide lõi kella tablool ette 21.00
Meie lend algas väga vara aga õnneks olid meie imelised õppijad koos Kadriga õigeaegselt valmis reisi alustama. Aitäh Svenile ja Margusele, kes oma ööune ohvriks tõid ja meid 3:30 hommikul lennujaama sõidutasid koos 12 teise astangulasega, kelle sihtkohaks oli samuti Saksamaa (nemad sõitsid Frankfurdist Saksamaa siselennuga veel edasi). Enamikele õppijatele oli see esimene lennureis aga nad olid väga vaprad ja said hästi hakkama!
Saksamaa!
Autode rentimine läks küll väikeste viperustega aga nii autode parkimisel kui nendega sõitmisel olid õppijad abivalmis ja toetavad.
Esimesena võtsime kohe ette reisi Frankfurti loomaaeda ja vaatamata sellele, et olime väsinud, oli loomaaias tore. Nägime seal mitut looma, keda Tallinna loomaaias ei kohta. Lisaks loomadele saime nautida ka kevadet, mille järgi olime igatsenud.
Õhtul, pärast pikka ja keerutamist täis autosõitu, jõudsime ööbimiskohta väikses Hassmersheimi külas, kus sõime ka koos õhtust. Küll oli keeruline toitu tellida kui menüü on olemas ainult saksa keeles!
2. päev
Hommikul oli jälle varakult äratus ja sõitsime Mosbachi ametikooli (Berufsschule und Berufsfachschule (VAB) Mosbach & Heidelberg), kus võttis meid vastu sõbralik Herr Fischer. Nende sisetelekas oli meile üllatussõnum (vaata pilti). Herr Fischer viis meid majatuurile, kus kohtasime ka neid õpetajaid, kelle juurde me järgmistel päevadel läheme. Lõunasöögiks saime traditsioonilist saksa karrivorsti. Aga kuna kõhud olid tühjad said vorstid otsa enne kui foto teha jõudsime.
Pärast esimese koolipäeva lõppu saime aega Mosbachi avastada ja imelist päikselist ilma nautida. Viimaks katsetasime ka ise Henri tutvustatud pitsamasinat, kust sai päris hea pitsa!
Õppijate arvates pakkus neile kõige rohkem raskust hommikune varajane tõusmine, väsimus pikkadest jalutuskäikudest (samas läksid mitmed veel õhtul küla peale jalutama) ja teiste järele ootamine. Kõik leidsid, et seltskond on väga tore (saab nalja teha ja koos tegutseda) ning muidugi on hea nautida sooja ilma ja Saksamaa kaunist loodust ning arhitektuuri.
Homme algavad tunnid!
3. päev
3. päeval alustasime praktiliste töödega. Puutöö (Holzarbeit) klassis valmistasid Stella ja Sten endale praktilise abimehe elevant-mobiili- ja pliiatsihoidiku.
Metallitöö (Metalltechnik) osakonnas nägid Peeter ja Katrin mitmeid erinevaid tööpinke. Kahjuks ei saa esimestel tundidel õppijad veel pingil töötada, kõigepealt harjutatakse mõõtmisi ning treenitakse täpsust. Peeter ja Katrin said esimese, täpsust nõudva ülesandega suurepäraselt hakkama.
Puhastusteeninduse (Reinigungstechnik) osakonnas said Carita ja Karl teada kuidas endale sobivas suuruses kummikindaid valida ning häid nippe kuidas kindad vajadusel kerge vaevaga pahempidi pöörata, tänavapuhastusmasinaga töötamine oli uus ja põnev kogemus. Carita ja Karl said külastada ka õpilaskodu, õppijad elavad siin kas üksi või kahekesi toas. Õpilaskodus on nii kino kui keeglisaal ning vaba aja veetmise ruum, kus on jõusaal, pusle kokkupanemise laud, piljard jpm.
Peale tööd külastasime Heidelbergi lossi, kus prantslasest giid tutvustas lossi ajalugu. Läbi Heidelbergi voolab võimas Neckari jõgi.
4. päev
Kevadpüha, 1. mai on ka sakslastel vaba päev. Meie võtsime ette reisi Tripsdrill elamusparki. Lõbustuspargi osas on üle 100 atraktsiooni, rahulikumast Supikausi sõidust kuni Ameerika mägedeni. Looduspargi osas nägime loomi vabalt jalutamas, aga ohtlikumad loomad nagu näiteks karud ja hundid elasid suurtel kinnistel aladel.
5. päev
Maikuu 2. päev algad uuesti tundides kuna metalliosakonna õpetaja oli seekord oma õppijatega CNC pingi õppes, ühinesid Peeter ja Katrin puutöö tunniga, kus nad said endale samuti elevandi valmistada. Sten ja Stella asusid alati õitsevaid tulpe välja saagima.
Carita ja Karl olid kodumajapidamise (Haushalts) tunnis, kus valmistati 4 toorjuustukooki, millest ühe saab reisisellidega viimasel Saksamaa päeval ära süüa. Valmistati ka Ungari saiakest.
Lõuna ajal jätsime hüvasti herr Fisheriga, kellega olime juba suurteks sõpradeks saanud. Seejärel jätkati oma hommikul alustatud töödega.
Peale tööpäeva lõppu külastasime Sinsheimi Tehnika muuseumit. Lõpututena näivates angaarides leidus nii põllutöömasinaid, sõjamasinaid, lennukeid, ronge, võidusõiduautosid, jalgrattaid, mootorrattaid ning mida kõike veel. See tekitas soovi ka ise sõita ning suundusime Bad Rappenau kardirajale.
6. päev
Carita, Peeter ja Sten suundusid kodumajapidamise tundi, kus sai proovida saksa moodi triikimist ja pesu voltimist. Katrin, Stella ja Karl said puhastustehnika tunnis said kasutada erinevaid põrandapesemise masinaid ning nippe kuidas klaasid vähese vaevaga kiiresti puhtaks saada.
Peale tööpäeva lõppu sõitsime Würzburgi lossi. Seal jagus ahhetamis nii lossitubades ringi liikudes kui lossiaias jalutades.
7. päev
Täna jõuame tagasi koju. Reis oli väga tore, aga väsitav. Karl leidis, et väga lahe oli küpsetada kooki ja sõita tänavapuhastusmasinaga ning lõbustuspargis oli väga lahe. Tschüss!
Katrin sai endale 3D prinditud ämbliku, lõbustuspark ja fotod olid väga lahedad. Zack! Arbeit.
Stella leiab, et puutööõpetaja oli väga tore, lõbustuspark oli veel toredam. Guten Morgen!
Caritale jäi meelde kuidas valida õiges suuruses kindaid ja Heidelbergi lossi külastus. Guten Abend!
Stenile meeldis, et tegevused ei olnud liiga keerulised ja muuseumitest meeldis Stenile Sinsheimi muuseum. Himbeere.
Peetrile meeldis metallitöö ja kardiga kihutamine. Eins-zwei-drei.
Õpetajad olid väga väsinud, aga õnnelikud, sest reisi seltskond oli parim ning sai tööd teha, nautida sooja ilma ning sai ka lõbutseda. Freundlich, Sonderpreis, aber natürlich ich liebe Dich.
Wir sagen unseren Gastgeber in Mosbach BBW Herzlichen Dank! Auf Wiedersehen Deutschland!
